Sunday, February 5, 2012

Megauputus ja Sousse

30.01
Hommikul töö juurde jõudes ootas mind ees suur järv, nii et tee pealt majja saamisega olid suured raskused. Päris kuiva jalaga sel mul ei õnnestunudki. Kui ma siis majja sisse jõudsin olid koridoris Camille ja Ossema sekretär, kes teatasid, et elektrit ei ole majas. Pärast ujutavat põrandat ja Ossema kontori poolse koridori lae tilkuvat olekut, sain aru, et midagi on väga valesti. Ka ei tohtinud tilkuva laega koridoris ühtegi ukselinki puudutada, kuna keegi sai sealt enne elektrit. Ma käisin natuke guugeldasin seal  koridoris ringi ja nägin, et laes olevate lampide ümbert tilkus vett. Pärast tundi aega vee likvideerimist, lampide laest lahti võtmist ja korkidega klõpsimist saime elektri tagasi, enda poolele vähemalt. Valgustust ei olnud endiselt. See pidi korda saama kahe tunni jooksul. Toas oli mul täna muidu 15 kraadi sooja. Kuna mul kadus enne kahte internet ära, siis käisin järve vaatamas ja nägin, et seda pumbati kohe mitme voolikuga tühjaks. Umbes samal ajal hakkas pihta uus padukas. Vahepeal tuli nett tagasi, lambid endiselt ei töötanud, taevas oli hall ja väljas müristas. Poole kolme ajal kadus elekter ära jälle. Mis tähendab seda, et tuba muutus tunduvalt külmemaks, puhuriga hakkasin juba sulama, siis nüüd tagasi jääolekusse. Mul ei olnud saapad veel ära kuivanud, nii et varbad olid üsna jääs. Midagi asjalikku mul seal teha ei olnud, käisin ringi, tegin pilte. Ossema kabinet nägi kõige õnnetum välja – seal oli kogu tehnika lahti monteeritud. Ka peale vargust ostetud turvasüsteemi nn keskjaam asub tema kontoris. Nüüd olid seal ekraanid ja juhtmed ja mingid asjad veel. Loodetavasti mingeid vigastusi see tehnika seal ei saanud. Tund aega peale elektri ära minekut ei ole endiselt kumbagi ülemust tagasi. Ma ei saa ära ka minna, kuna järv on tagasi ja veelgi suuremates mõõtmetes pluss väljas sajab. Töömehed käivad näiteks paljajalu ringi või siis tõmbavad kaks suurt kilekoti jalga. Umbes nelja ajal ilmus Ossema kohale, mis tähendab, et siit on võimalik minema minna. Siis kui vihmasadu lõppeb, kuna mul vihmavarju ei olnud. Elektrit ei tulnudki päeva lõpuni tagasi ja Ossema ütles, et ma ei saa siit jala kuhugi mindud, kuna tänavad ka ujutavad. No ma siis ootasin. Vahepeal tekitati järvele rada, et minema saaks minna. Mul siiski päris ei õnnestanud kuivalt pääseda kuna üks samm enne autot suutsin ikka mutta astuda. Maantee lainetas nagu arvata oli ja linnas sees teed ka kohati. Koju jõudes otsustasime Harshitaga poodi minna. Tegin oma nädalashopping ära ja tulime koju. Siin leidsime eest hiina kokkamise, nii et minu tühi kõht pidi ootama. Pärast hiina kokkamist, söömist ja koristamist hakkas India kokkama. Mul helistas samal ajal sõber, et läheme kohvikusse. Kuna süüa ma niikuinii teha ei saanud, siis läksingi La Terrassi. Seal siis jõin teed ja vaatasin jalkamängu. Kuskil üheksa läbi jõudsin koju ja siis oli juba liiga hilja, et süüa. Tegin siis teed ja sõin ikkagi ühe apelsini. Õhtul toimus niisama hängimine.
 Tööle tulles vaatepilt

Paduka ajal vaatepilt. Üks värav

 Otsevaade

Teine värav


Tilkuv koridor

Ossema tehikatuba ehk siis office

31.01
Hommik algas töö juures jälle ilma elektrita. Minu poole ruumis said selle siiski kella 9ks, aga Ossema firma ruumides ei ole endiselt valgustust. Kuskil enne lõunat sai mul töö juures interenti limiit täis ja kolisin oma ülemuse kabinetti. Kui ta sinna tagasi tulin, siis kolisin enda ruumi tagasi arvutimänge mängima. Lõuna ajal, kui Camille minema läks, kolisin oma puhuriga tema ruumi. Pärast lõunat, kui mul ülemus tagasi tuli, siis otseloomulikult oli ta oma võtmed maha unustanud, nii et kolis ennast veidikeseks Camille tuppa arvuti taha. Õnneks ta seal väga pikalt ei olnud ja ma sain tööd edasi teha. Enda maja juurde jõudes nägin seal hulka aiesecareid ning Anniet ja Handit. Nad kolivad meil siis täna Mezda juurde perre. Korterisse jõudes võttis mind vastu suur kisa ja mulle öeldi, et Hamda (reception officer) ja Zoe (uus hiina) vaidlevad. Ma päris täpselt ei tea, mis juhtus, kuulsin inimestelt killukesi. Igatahes siis täna kolisid kõik peale Matthew EP majast välja, nii et siin on nüüd tema ja töötavad inimesed (mina, Preston, Harshita, Zoe). Harshita tuiskas suht kohe välja Shema juurde ööbima pärast minu saabumist, nii et temalt ma midagi teada ei saanud. See jutt mis ma vaidluse kohta teada said: Zoe oli pahane selle pärast, kuidas ülejäänud hiinale öeldi, et nüüd nad lahkuvad siit peredesse elama. See oli algusest peale teada olnud, et nad peaks peredes elama. Zoe probleem oli vist selles, et ta ei taha, et nad siit minema lähevad, et nad on ta sõbrad ja ta ei taha siia üksi jääda (hiinlastest siis) ja et tal on raske kohaneda vms ja ta ei räägi prantsuse keelt jne. Minu jaoks üsna mõistmatu probleem. Zoe nuttis ja karjus ja käitus üldse nagu väike laps kui aus olla. Derea ja Houwie läksid ka peredesse siis. A muidu ülejäänud hiinlased kõik vabandasid Zoe pärast Hamda ees. Kuskil kaheksa ajal, pärast kogu seda draamat hakkasin endale süüa vaaritama. Kummaline on see, et mul pole kaks päeva juba õhtuti kõht tühi olnud. Muide meil on vannitoas vee soojendaja katki, nii et pesemiseks keetsin endale vett. Kohutavalt külm oli! Ja väga kaua võtab aega niimoodi pesemine. Prestoni puhuril on midagi viga nii et iga kord, kui ta selle järgi paneb, lööb korgid välja. Selle elektritarbimine on vist liiga suur.
Väljas on juba teist päeva mingi disko. Huvitav kuidas meil alumised naabrid selle peale politseid ei kutsu.

01.02
Töö juures on järv peaaegu et ära kuivanud ja kohvimasin on ära läinud kuhugi. See läks vist siin katki viimaste päevade jamade ajal. Kuskil kolme-nelja ajal hakkas mul pea jälle valutama. Pärast seda kui koju jõudsin ja Preston ka tuli läksime kolmekesi kohvi jooma. Kohvikus tegi teenindaja meist pilti, täitsa ise tuli lambist meie juurde ja ütles, et teeb meist pilti. Nojah siis. Kohvi joodud ja poes käidud tulime koju õhtusöögile.
·         Viimane DT hiinlane on korterist lahkunud.
·         Zoe ei oska oma võtmega ust avada.
·         Vee soojendaja hakkas jälle tööle.
·         Iga kord kui kõik järsku pimedaks läheb karjume me mõlemad Harshitaga „Prestooon“, sest arvata on, et ta jälle jamab oma puhuriga.
PS! Palju õnne mulle nimepäevaks.




02.02
Hommikul tööle minnes võtsin kaasa Zoe ja viisin ta bussijaama, et ta saaks tööle minna. Pärast ma guugeldasin ta töökohta: tuli välja, et see on 18 km Sfaxist väljas. Mul ülemus läheb homme Tunisesse klientidega kohtuma ja mingile messile ning siis pühapäeval Saksamaale. Tagasi tuleb teisipäeval. Muidu ta kutsus mind ka Tunisesse ja kui ma ütlesin, et homme on reede ja mul on tööpäev, siis ta vastas, et see on ok, kui ma homme tööl ei ole. Nii et kokkuvõttes ma saan endale vabasid päevi siin võtta. Nii et tulge mulle külla, ma saan teiega hängida :D Igatahes siis kuna ta lahkub nüüd, siis täna tegime koos eelmise aasta aruannet suurele bossile Renolitis. Nii et kontorist lahkusime 18:20. Ma polegi vist varem nii kaua tööl olnud. Samal ajal kui me tema ruumis aruannet tegime, oli minu ruumis Ossemal mingi koosolek. Ehk siis pidev karjumine ja naermine läbisegi. Ilmselt mingi lepingu värk. Kodus ootasid mind ees hiinlased ja Chahine. Projektid on vist lõpuks ka tööle hakanud, nii et hiinlastel on midagi teha. Kuskil seitsme ajal läksime Chahinega kohvi jooma ja enne veel juhendasime Zoe Radio Sfaxi juurest koju. Ta on nagu väike laps meil. Tagasi EP majas oli mul väike prantsuse keele tund ja siis õhtusöök. Chahine ja CC läksid kuskile baari mingi venelasega kohtuma. Ilmselt see ei lõppe hästi, kuna hiinlased ei kannata väga alkoholi. Ma kuulsin, et Houwie oli eile päris purjus olnud. Õhtul vaatasime veel HIMYM ja hängisime niisama.
Ma näitasin Prestonile ja Harshitale Eesti ilmateadet ja nad ei uskunud, et selline külm võimalik on. Preston arvas, et seda juhtub ainult Siberis :D Ja ta ütles, et ta ei tule kunagi Eestisse :D

03.02
Hommikul enne tööd käisin täna kohvikust läbi ja ostsin endale kohvi. Hea soe oli. Tööl midagi märkimisväärset ei juhtunud. Koristaja ilmus täna kohale pool 4 ja tehasetöölistel oli palgapäev. Kohvimasin on parandusse viidud lõpuks. Pärast tööd rääkisin Ossemaga veidi aega ja siis fisa-fisa koju. Me Harshitaga otsustasime nimel nädalavahetusel Sousses olla. Jõudsin koju ja tegin kiire pakkimise, Harshita samal ajal kõrval rääkimas, et kiirusta, me jääme muidu rongist maha. Hiina pidi meil Djerba saarele minema. Läksime siis jooksuga Menzel Chekerile taksot püüdma. See õnnestus üsna hästi, aga raskused tekkisid juhile selgeks tegemisega, kuhu me minna tahame. Õnneks ta sai vist aru, aga kindluse mõttes helistasin Prestonile ja lasin tal ka seletada, kuhu me minna tahame. Rongijaama jõudsime u 10 min enne väljumist, aga juba meile karjuti, ei kiiresti, rong läheb. Rongis nägin täiesti juhuslikult Walidi, seda Saksa fake EP-d, kes arstiks õpib. Olime siis temaga koos ja kuna tegemist reede õhtuga siis jäime ka ilusti istekohtadest ilme. Trügisime siis ennast esimesse klassi ja seisime seal püsti. Mingi hetk küll andis arstitudeng meile oma vihikud ja saime maas istuda. Terve tee ajasime juttu nii et sõit möödus üsna kiiresti. Sousse kohale jõudes võtsime takso ja läksime Hotel Cleopatra juurde meie võõrustajaid ootama. Täiesti juhuslikult oli seal juures restoran Sorry Babuskha, mis oli küll kahjuks suletud. Jäätusime siis veits aega seal väljas ja kui võõrustajad kohale jõudsid, läksime sööma. Õhtusöök söödud hakkasime nende korteri poole minema. Tee peal otsustasid nad mainida, et korteriomanikuga on kokkulepe, et tüdrukuid sinna ei tooda. Me tegime siis hulle skeeme, kuidas ennast sinna sisse smuugeldada. Õnneks läks kõik hästi ja sooja me saime. Nende korter on tegelikult eramaja esimene korrus, oma välisesiku ja väravaga. Seal oli kaks magamistuba, tilluke köögike, elutoake ja vets-vannituba. Ühes magamistoas oli isegi konditsioneer sees. Viskasime oma kola ära ja läksime linnaga tutvuma. Käisime paaris kohvikus ja siis ühes neist sain kõige hullemat shishat ever. Nagu ma oskan ka paremat teha. Kohutav. Sealt läksime üsna kiiresti minema ja ööklubi laadsesse asja nimega Living. Ma ei saanudki aru, mis see täpselt on. Midagi longe-pubi-disko vahepealset. Kuna seal eriti rahvast ei olnud veel, siis lahkusime. Välja minnes küsis uksehoidja meilt ahastuses häälega „Whyyyy“. See oli üsna naljakas. Edasi otsustasime minna promenaadile jalutama. Üsna loll mõte iseenesest, kuna niii külm oli + tuul ka veel. Jäätusime seal siis üsna kaua aega, kuni kellelgi targal tuli mõtte koju minna ja ennast üles sulatada. Muuhulgas oli sulatamisvahendina kasutusel föön. Ja pakkuge, kes on fööni omanik – Ankur. Nagu tal on föön ja mul ei ole. Ta väitis küll, et kasutab seda ainult sooja saamiseks. Väga ei usu, kuna tema on see konditsioneeriga toa omanik :D

Mina endale istet tegemas

Õhtusöök

See klubi-pubi-disko-lounge

04.02
Hommikul ärkasin ilusti 10 ajal, käisin dušši alla ja kuivatasin fööniga juukseid. Kui kõik ülejäänud valmis olid ootasime Ankuri järgi, kellel läheb seal miskipärast kauem aega kui mul. No igatahes teda ära me oodata ei jõudnudki, kuna ta pidi veel palvetama. Me kolmekesi läksime sadamasse hommikust sööma. Ja pärast hommikusööki kolasime seal veel ringi. Käisime rannas, muuli peal ja lõbustuspargis. Seal rannas tuli meie juurde üks tore mandlimüügimees, kes meiega hirmsasti poseerida tahtis ja meist pilte ka tegi. Mina ja Harshita suutsime endal jalad ka seal märjaks saada, kuna üks ootamatult suur laine ründas meid. Pärast seda läksime promenaadile jalutama ja medinasse. Medinas sai meil omamoodi missiooniks mulle kinnast leidmine. Need me ka saime, aga alles pärast pikka aega seal ringi tiirutamist ja ekslemist. 2,5 dinaari maksid. Seal nägime ka väga sujuvaid müügimehi. Üks neist küsis Bogdani käest, et Mis keelt ta räägib. Kui tüüp vastas, et inglise, siis müügimees vastas kohe et thats great, my mate, pani talle käe ümber ja kadunud ta poodi oligi. Me Harshitaga hakkasime lihtsalt naerma seal. Edasi suundusime koju ennast soojendama. Ma otsustasin ka väikse uinaku teha. Kui ma üles ärkasin oli kohale jõudnud Arthit – AIESEC Carthage uus praktikant Cote D’Ivorest. Ta hakkab tööle samas firmas kus Ankur ja Bogdan. Arthur saabus siia Punest, Indiast, kus õpetas prantsuse keelt. Õhtul läksime siis Casa del Gelatosse jäätist sööma. Oli küll uhke värk, õhtusöögi eest kohe ja maksis 9,5 dinaari. Ja hea oli ka. Mina valisin šokolaadi, pistaatsia ja mustika jäätise, sinna peale pandi šokolaadikastet, vahukoort, banaani, pähkleid, vahvlit ja kaunistusi. Säraküünlad ka. Seal kohvikus vaatasime ka, kuidas Cote D’Ivore ennast poolfinaali mängis. Edasi läksime koju ja hängisime seal ringi.
·         Täna (vist) on muslimite jõulud ehk siis Allahi sünnipäev või ilmumin vms.

Mini-loomaia merisigade lõunasöök


Kantau - sadam vms

Minu hommikusöök

Jalutan merre

Tore poseeriv onu


Muulil


Lõbustuspark

Medina


Õhtusöök ja jalkamäng


05.02
Hommikul ärkasime kõigepealt siis kui Ankur minema läks Tunisesse ja siis uuesti kümne ajal. Pakkisime asjad ja läksime hommikust sööma. Kell veerand 12 võtsime takso ja läksime rongijaama, et mitte hiljaks jääda seekord. Jõudsime ilusti sinna 15 min oli 11:41 aega ja ootasime ilusti. Mingi hetk tuleb mingi valvurionu meie juurde ja ütleb, et rong jääb 15 min hiljaks ja läheb 12 ajal.  No okei, kasutasime aega ilusti ära ja käisime vetsus. Kui kell juba 12 oli, siis küsisime mingi muu tüübi käest, kes seal ringi siiberdas, et mis värk on. Ta rääkis, et rongil on midagi katki ja tuleb kell 13. Emmm… okei, vahva. Läksime jalutasime siis rongijaama ümbruses ringi, Harshita ostis endale panini lõunaks ja mina võisaia. Jõudsime rongijaama tagasi ja ootasime seal edasi. Aeg-ajal käisime küsimas ka teateid Sfaxi rongi kohta. Vahepeal käis seal ka Tunise rong ja kuna meil midagi targemat teha ei olnud, siis elasime kaasa rongile minejatele ja hilinejatele, kes peaaegu maha jäid. Meie rong jõusid kohale kuskil 13:10 ja imekombel ehk siis rohke trügimisega saime endale istekohad. Liikuma hakkasime umbes sel ajal kui õigel ajal ilmunud rong Sfaxi oleks jõudnud. Kohale jõudes paistis päike, aga nii külm oli. Suundusime siis poodide poole mulle paksemat mantlit leidma. Kahjuks olid kaks mu lemmikpoodi suletud ja olin juba loobunud mõttest mitte ära külmuda. Siis aga Carrefouri ülevalt Jennifeist leidsin endale 50 dinaariga soojema musta mantli. Siin on igal pool soodukad ja see oli 50  % allahinnatud. Kui ma seda poleks leidnud, siis oleks ilmselt punase mantli ostnud. See värv sobis mulle täiega hästi, kahju ainult, et punane mulle ei meeldi. Kodus leidsin eest jälle hiina. Tõsiselt, kas neil kuskil mujal pole olla??? Ja nad istuvad kõik koguaeg siin netis, nii et ilmselt see saab meil siin 2 päeva pärast läbi. Nad ei käinudki muidu Djerbal, vaid hoopis El Jemis ja Mehdias. Esimese asjana hakkasin kohe koristama. Hiinlased arvad endiselt, et korter on isepuhastuv. Pärast veidikest tige olemist sain nad ka ennast liigutama. Minu pidulik lõunasöök oli kell 7 õhtul. Õhtut sisustasin veel Harshitaga hängimisega, blogiga, jäätumise, tee joomise ja filmiga. Täna oli muidu Tuneesia mäng Aafrika karika raames ja nad kaotasid. Päris masendav neile. 
·        Meil on toas – ainuke puhuriga tuba – 15 kraadi sooja. Woohoo. Lisaks veel puhub mul toas tuul. Siin on aknad nii kehvad, et samahästi võiks nende asemel paber olla. Kuna minu voodi on akna all, siis saan mina loomulikult selle kõige külmema.
·         Homme hommikul on siin 2 kraadi, aga tänu tuulele, on tuntavad miinuskraadid. Jeii, talv jälitab mind. Siin on niiskus ka veel mingi 50% nii et külm tuleb kontidesse. 


No comments:

Post a Comment