Breakdown, mikser ja jalgpall

06.02

Uni oli väga kehv, kuna ärkasin külma pärast vähemalt viis korda üles. Täna lisandus mu hommikuvarustusse veel üks paar sokke, sall ja müts. Ma ei saa aru miks, aga mul on töö juures puhurist hoolimata kätel kohutavalt külm. Mind kutsutakse siin fake- eestlaseks kuna ma ei kannata külma. Mul isa teab, missugune temperatuur mulle toas meeldib nii et soe on (ehk siis tema jaoks saun). Tundub, et ükskõik kus ma ka ei oleks, ikka on vale kliimavööde. Igatahes kohvimasin on töö juures endiselt katki ja täna olin jälle üliunine. Muidu väljas puhus täiega tugev tuul, liiva lendas igale poole. Koju jõudes oli siin jälle hiina. Köök asju täis ja kokkamine käis. Mul sai neist järsku ülisiiber. Põgenesin vahepeal poodi ja kui tagasi tulin, siis oli väike mental breakdown. Rääkisin Harshitale ja CCle mida ma siin olukorrast arvan ja miks mulle see ei meeldi ja miks ma enam ei jõua. Mul pole midagi hiinlaste kui inimeste vastu, lihtsalt see olukord siin praegu viib mind viimase piirini. Ja siis järsku sai mul lihtsalt ülivilland, võtsin oma rahakoti ja telefoni ja läksin kodust minema. Väljas helistasin Prestonile ja läksin tema ning ta töökaaslastega sööma ja kohvile. Ma muidu olin liiga ärritunud et süüa. Preston hakkab enda ülemusega meile uut kohta otsima, sest kui ma veel kaua pean sellistes oludes elama, siis ma lähen kellelegi kallale. Ma seal kohvikus hakkasin juba ettekandjaga tüli norima, kuna sildi all suitsetamine keelatud inimesed suitsetasid. Õnneks Preston ja ta töökaaslased päästsid olukorra. Kohvikus sain ka kõne Anni sõbralt Aniselt, kes mulle Anni paki tõi. Nii armas lihtsalt, et mul ei ole sõnu. Ja seal pakis oli sees musta leiva mini-pätsike. Ai, kuidas ma seda sealsamas kohvikus nautisin. Andsin teistele ka tükikese ja keegi ei saanud aru, miks mulle see niimoodi maitseb. Aga see on ju must leib. Normaalne leib. Mu päeva tipphetk ilmselt :D Koju tagasi minnes oli endiselt hiina seal. Aga nad ilmselt kõik ehmatasin mu breakdownist ära. Kohe vabatahtlikult koristasid. A muidu ma oma õhtusööki ei saanudki, kuna siis kui köök lõpuks vabanes oli liiga hilja süüa. Täna ilmus ka korteri nn üürileping. See on ilmselt kõige tobedam üldse, mina igatahes sellele alla kirjutada ei kavatse. Seal sees on ka nt punkt, et ilma EB loata ei või külalisi kutsuda (aieseci siseseid või väliseid). Nagu for real, ma üürin korteri ja siis nemad otsustavad, kes mind külastada võivad. Kokkuvõttes vaimselt väga väsitav päev. Õhtul enne magamaminekut oli meil veel Harshita ja Prestoniga teemaks kallistamine. Nimelt siis Harshita ei kallista inimesi nn päriselt. Tema arvates võivad ainult suhtes olevate inimeste kehad (ehk siis rinnad) kokku puutuda kallistamise ajal. Väga veider vestlus oli meil koos demonstratsiooniga, mis on Harshita jaoks normaalne kallistus ja mis mitte. Lõppkokkuvõttes jõudis Preston järeldusele, et Harshitale pole vaja mitte meest vaid koera :D

07.02

Õues on nii külm. Ja nii tugev tuul, mis muudab külma veel külmemaks. Põhja-Tuneesias mingis kohas on meeter lund maas ja inimesed lumevangis. Saharas ja Gabesis (Sfaxile üsna lähedal) oli ka lund sadanud. Seda juhtub siin umbes mitte kunagi ja kui Sfaxis lund sajaks, siis jääks elu põhimõtteliselt seisma. Keset päeva tulid minu juurde kaks töömeest, kes tahtsid mul ülemuse kontorisse saada. Uks oli lukus ja Camille võtmega kuhugi kadunud, niisiis pöördusid minu poole. Muidu Camille ei tulnud terve päev tööle, ma alguses mõtlesin, et äkki ta võttis vaba päeva, aga kui ülemus Skypes küsis, kus Camille on, siis sain aru et vist mitte. Igatahes loodame, et temaga on kõik korras. Need töömehed siis lõpuks otsustasid minu meetodit kasutada ja akna kaudu ruumi siseneda. Mul tuleb asi palju graatsilisemalt välja, et te teaks. Nad kohe päris tükk aega jamasid seal. Üks istus kapis (reaalselt) ja tegi midagi seal kaabliteg/ juhtmetega ja teine oli kuskil kõrvalruumis ja siis karjusid seal omavahel. Töö juurde on ilmunud ka asfaldipanemise masin. Ma pakun, mingi selline suur igatahes meil seal väljas seisab. Kui ma pärast tööd koju jõudsin oli siin harjumatult vaikne. Harshita oli meie toas ja rääkis oma kihlatuga. Ma otsustasin süüa. Kuna ma siin vahepeal ei saanud hiinlaste invasiooni tõttu õhtust süüa, siis oli toit vahepeal halvaks läinud ja viskasin selle minema. Vahepeal tuli mingi remondimees meie vee soojendajat vaatama. Asi oli sellega nii kööga, et ta võttis selle kaasa ja läks minema. Seinal on näha põletusjäljed ja kui me oleks seda veel nädala kasutanud, siis oleks vist keegi õhku lennanud. Kõht oli aga endiselt tühi nii et seadsin sammud Tutti Frutti poole. Seal tellisin karamellikohvi ja Crep Tuna Formage ning hakkasin „Läänerindel muutuseta“ lugema. See on üks kolmest raamatust mul siin. Teised on „Arabesk, vesipiip ja umma“ – araabiamaalimast rääkiv raamat- ja Kristeli kingitud „Törtsuke julgust“. Vahepeal tuli kohvikusse ka Chahine, kellega siis taaskord rääkisime/arutlesime/vaidlesime teemal religioon. Kokkuvõttes elan mina endiselt omas maailmas ja tema omas. Umbes poole üheksa ajal jõudsin koju ja hakkasin pesemiseks vett keetma. Väga vanamoodne värk meil siin. Dušši all oli külm ja ikka üsna tüütu on niimoodi ennast pesta. Homme pidi ilm veel külmemaks minema. Wifi ruuteril on mingi kriis ja ta lakkas töötamast. Minu ja Prestoni parim pakkumine on, et wifi lendas tuulega minema.

Nii et siis praeguse seisuga pole meil ei sooja vett ega wifit.

08.02

Täna hommikul lisandus mu riietekollektsiooni teine sall ja teised püksid. Töö juures ei olnud Camille endiselt veel kohale ilmunud ja Chiheb ei olnud teda kätte ka saanud telefoni teel. Ma proovisin ka helistada talle, aga ei midagi. Enne lõunat tuli Ossema sekretär ja ütles, et Camille on haige. Ma avastasin, et töö juures on mul järgmine rütm välja kujunenud: kuni poole kümneni olen jõle unine, siis kuni üheni-kaheni töötan täistuuridel, lõuna, kolmest uuesti töö ja neljast muutun uuesti jõle uniseks. Täna ma rääkisin Ossemale ka, et plaanime välja kolida korterist ja ta näitas mulle mingit veebilehte kuulutustega. Lisaks ütles ta ka veel, et kui vaja, siis saab korteri tema nimele rentida. Pärast tööd tema kabinetis olles sain ka teada, et majas, kus elab üks tema töötaja (ostis just endale penthouse sinna) on vabu korterid ja see pidi heas naabruskonnas olema. Kui ma kuue ajal koju jõudsin oli siin rahu ja vaikus. Hiinlased kardavad mind nüüd ja ei julge siia tulla. Ainule Matthew on siin, kuna tal pole mingil põhjusel peret. Kella poole seitsme ajal läksime Prestoni ja Harshitaga La Terrasse, kus Harshital oli kohtumine Prestoni bossiga, et arutada inglise keele õpetamist. Nimelt siis Harshita hakkab projekti kõrvalt andma eratunde Prestoni firma töötajatele. Kuna Harshita ei julgenud üksida seal kohtumisel olla, siis läksin temaga kaasa ja Preston läks jalkamängu vaatama. Pärast kohvitamist (tegelt küll mahlatamist) läksime kolmekesi Carrefouri mulle söögivarusid ostma. Ma kavatsen homme Ossemalt mikseri saada ja endale püreesuppi teha. Koju jõudsin siis poole kümne ajal ja koristasin veits. Siis jõudis koju ka Prestin ja oli rõõmus-rõõmus, kuna Core D’Ivore on African Cupil finaalis (toimub pühapäeval). Muidu Zoe on üsna naljakas kuju. Ta on nii veendunud, et ma ole „ so cute“ ja külma kohta ütles, et „ it’s so f*cking cold i can’t even talk about it“. Muidu Prestoni heater sai ka korda lõpuks, või noh ma annan sellele ühe päeva kuni midagi jälle kärssama hakkab. Täna tuli mul hull igatsus lumelaua vastu, nii et sundisin Prestonit endaga koos Austria tripi videoid vaatama.Ööseks pätsasin endale Harshita teki, kuna mul on välisseina vastas külm magada. Harshita ise oli Shema juures.

• Ossemale meeldivad Eesti lipu värvida. Wohooo.

Kohvikus (Harshita tegi pilte, nii et pole minu süü, et need viltu on)

09.02

Täna tuli Camille tööle tagasi ja ülemus ka Saksamaalt. Nii et kamp jälle koos. Esimese asjana tuli mul ülemus kohe rääkima, et Euroopas on ikka nii külm ja tema ei kannata seda. Mingi hetk sadas mu juurde Ossema ja hõivas mu arvuti, tal endal interneti ei tööta miskipärast. Muidu tööülesannete poolest hüppasin täna ühelt turult teisele ja ühelt tootelt teisele. Segane värk, kõik asjad jäid poolikuks. Pärast tööd läksin My Smoothisse LC inimestega kohtuma. Ma pole neid oma kaks nädalat näinud. Enne sinnajõudmist suutsin veel ümbruskonda avastada ehk siis paar veits valet pööret teha. Mõtlesin et olen jõle kaval ja teen shortcuti, aga eiii. Enne kohvikusse jõudmist helistas veel Chahine, et kortermaja omanik tahab sisse saada ja vee soojendaja vannituppa tagasi panna ja et ma pean kohe koju minema. Ma läksin ikkagi My Smoothisse. Seal oli Chahine, kes ütles, et nüüd on asi korras. Mul oli täpselt selline tunne, et ma tulen a la kord kahe nädala jooksul LCga kohvikusse ja sa saadad mind minema :D Igatahes My Smoothies olin kuskil 30-45 min. Nii tore oli rahvast jälle näha. Teised praktikandid näevad neid iga päeva LC kontoris, aga mina töötan sel ajal kui nad seal on ja näen neid harva. Seal rääkis Mezda, et pühapäeval 16-18 on konverents, kus ma pean siis Eestit tutvustama, mingeid küsimusi küsima ja auhindu jagama. Veel tahtis ta , et ma kannaks rahvusriideid ja teeks rahvustoitu. Need kaks viimast jäävad ilmselt ära…Vahepeal helistas Preston ja ütles, et tal ülemus tahab meiega kohvikusse minna. Nii et pärast My Smoothiet võtsin suuna Fontana poole. Kuna mul oli rahakotis umbes 130 milliimi, siis tegi Preston mulle täna välja. Mulle on siin nende mahlakokteilid/ smoothied väga maitsma hakanud. Fontanas oli väga tore ja naeru kui palju. Mul, Harshital ja Prestonil on päris hea keemia kui nii võib öelda. Kuna ma pole ammu suitsustes kohvikutes viibinud, siis hakkas mul My Smoothie suitsust pea valutama. Koju jõudsime kuskil enne üheksat ma pakun. Ja esimese asjana võtsin riided seljast ja viisin rõdule tuulduma, et suitsuhaisu välja saada. Siis koristasin. Ja siis pesin juuksed (sooja veega, wuhuu), et sealt suitsuhaisu välja saada. Õhtusöögiks oli üsna muljetavaldav: puding, tee ja õun.

·         Ma olen juba neli päeva Ossemalt mikserit oodanud, et saaks püreesuppi teha. Toorained kõik valmis ja vaim ka, aga mida pole on mikser. Homme ma pean selle temalt kätte saama.

·         Ma ei tea, kas ma olen seda rääkinud, aga siin on pangasüsteem teistmoodi nn islami pangasüsteem. Siis kui sa nt firma alustamiseks tahad laenu võtta, siis sa tegelikult ei võta laenu, vaid pank on firma kaasomanik. Nagu investor või nii. Kui su firmal hakkab hästi minema, siis sa saad panga osaluse välja osta (ehk siis laenu tagasi maksta). Kui firmal läheb halvasti, siis pole midagi.

·         Siin see ameerika tüdruk Brittany kirjutab ka blogi ja ma hakkasin seda ükspäev lugema. Väga naljakas tunne on lugeda sama asja, mida ma olen kogenud kellegi teise mõtete läbi. Ma kunagi varem ka rääkisin, et Brittany tuli siia alguses praktikale 2010 sügisel. Siis 2011 suvel sattus liiklusõnnetusse. Tema ja üks tagaistmel istunud noormees olid kohe mitu päeva haiglas oma murtud/põrutatud kehaosadega. Ikka tõsine asi. Ja kuna Brittany pere oli USA-s, siis hoolitses selle tagaistmel istunud noormehe pere tema eest. Nüüd see tagaistmel istunud noormees on tema abikaasa, nad abiellusid 2011 aasta lõpus. http://brittanyintunisia.wordpress.com/

10.02

Harshital oli täna kella kaheksast tunnid ja tüüp ärkas üles alles pool kaheksa. Edukas värk tal. Sellest ei olnud muidu midagi, kuna ta õpilased ilmusid kohale alles 8:45. Tuneesia ajaarvamine käib müstilist rada pidi. Tööle läksin täna teist päeva järjest koos Ossema raamatupidajaga samas taksos. Mis iseenesest tähendas seda, et ta jääb tööle teist päeva pool tundi hiljaks. Muidu täna sain helistada firmadele ja kirju saata. Enne lõunat jõudis ka kohale mul ülemus ja teatas, et müüs oma auto just maha ja et täna tuleb koos minuga taksoga koju. Ta jõudis mulle ka ära rääkida, et tal on uued plaanid: ostab uue väiksema auto, siis uue maja ja siis 5-6 kuu pärast uue linnamaasturi ja siis selle väiksema auto annab naisele. Ma soovitasin tal jalgratas osta, aga siis jõudsime koos järeldusele et Sfaxis ei ole see ilmselt väga tark mõte.  Mingi hetk sadas ta uuesti mu ruumi ja tõi ilmselt siis enda auto sisu sinna – kataloogid, näidised ja kotitäis pabereid. Muidu ta ei tulnud siiski minuga taksoga vaid läks oma naise venna Heniga. See on see tüüp uhke bemmiga. Täna oli muidu väljas päikse käes mittekülm olla. Meeldib vaheldus. Ja umbes kella nelja ajal tuli mul täielik mitteviitsi. Kodus hängisin natuke omaette kuni tuli Harshita ja umbes siis helistas ka Preston, et läheme tema bossiga kohvikusse. Ootasime siis neid ja vahepeal tuli Preston ka üles ja ootasime siis kolmekesi. Ma ei tea miks, aga miskipärast tema ülemus lööb täiega Harshitale külge. Ainult neiu ise meil ei taha seda tunnistada. Kui siis boss kohale jõudis läksime kohvikusse. Või noh alguses läksime mingit frikasee asja sööma, mis pidi väga eriline olema. No ma ei tea, põhimõtteliselt oli see fritüüris tehtud tainas, mille vahel tuunikala, muna ja oliivid. Pärast läksime kohvikut otsima. Otsides möödusime ka endisest evangelistide kirikust, mis nüüd oli spordihall Kohvik, kuhu me maandusime oli üsna omapärane. Täiesti randoomne nagu Tallinnas Kalamaja kohvikud või Tartus kohvikud. Nii kodune tunne tekkis. Seal istudes jõudsime järeldusele et koha täit potentsiaali ei kasutata ära ja sellest saaks ägeda ööklubi nagu GenKlubi vms. Seal kohvikus muuhulgas luges Harshita mu kätt. Mul on õpingud okei, ma saan ühe lapse ja ma olen väga õnnelik st ma saan mis ma tahan. Aa jaa seal mängiti „meil metsas kasvas kuuseke“ meloodiat, mingit diskoversiooni sellest. Pärast läksime Harshitat Mezda juurde ära viima. Kuskil üheksa ajal jõudsime koju. Õhtusöök jääb täna jälle vahele, kuna mikserit ma endiselt ei ole saanud. Siis tegin kaameramees Prestoni abiga väikse filmivõtte Krissule ja Liisule. Mis me veel õhtul tegime oli Eesti ja Prantsuse koolisüsteemide erinevuste arutamine. Ma näitasin talle enda bakatööd ja ta ütles, et ta pole seda teinud. Prantsuse süsteemis on nn bakakraadi saamiseks vaja ainult praktikal käia ja siis selle aruannet kaitsta. Lõputööd kui sellist teevad nad magistri saamiseks. Kella poole neljani öösel mässasin selle video ja ühe ettekandega AIESECi jaoks.

Kodune kohvik

11.02

Ajasin ennast voodist välja poole kahe ajal ja siis käisin pesemas. Pärast enda kuivatamist ja ülessoojendamist sõin ilusti omletti hommikuks. Miski hetk helistas Wassim, et tema juures on väike kogunemine. Seadsin siis ennast valmis ja läksin tema juurde. Väljas on muidu täiega tugev tuul. Tee peal ostsin endale veel pain au chocola ja capusin en porte. Wassimi juures leidsin eest üsnagi joobes Anwari ja Derea.  Pärastpoole tiksus veel rahvast juurde. Ja ma ikka siin imestan palju nad juua jõuavad ja kui tihti nad seda teevad. Ma olen nende kõrval karsklane. Wassim oli ka ülipurjakil. Õhtul siis lõime tantsu, rääkisime ja olime muidu chillid. Kuskil kesköö ajal toodi mind koju . Sellega oli veel see tore lugu, et mul autojuht Houcine ei mäletanud, kuhu ta oma auto parkis. Läksime majast välja ja siis Houcine ja tema sugulane mõlemad vaatasin tänaval ringi, et dude, where is my car :D Egas siis midagi käisime seal tänaval edasi-tagasi-pareml-vaskkul-ümber nurga, kuni auto lõpuks üles leidsime. Muidu täna tegelt Harshita tegi india toitu, aga mina jäin sellest ilma. Enne kui ma Wassimi juurde läksin ma helistasin talle ja ütlesin, et ta mulle teada annaks, millal toit valmis on, et ma tulen siis koju. Seda kõnet ei tulnudki ja ma mõtlesin, et asi on canseldatud. Vahepeal saatsin talle sõnumeid ka, et mis värk on. Eks ma homme räägin temaga sellest, sest minu koju jõudes ta juba magas.

·         Mikserit endiselt ei ole ja Ossema sattus täna ületöötamise pärast jälle kliinikusse.

·         Zoe kutsub oma ülemust pokerface’ks, kuna ta ei naerata kunagi. Ja üldse talle ei meeldi ta ülemus. Muidugi seal firmas näidatakse üles ülimat geniaalsust ja pannake Hiinast pärit tüdruk araabiamaadesse helistama ja araabia tüdruk, kes oskab veidi hiina keelt helistab siis Hiinasse. Makes sense.

12.02

Täna hommikul ärkasin varem üles ja uimerdasin niisama ringi. Pärastlõunal kell neil oli meil üks AIESECi üritus – Global Village, kus iga riigi praktikandid pidid siin enda riigi tutvustama. Kui ma mingi hetk lõuna ajal kööki läksin, et hommikust süüa, siis tulin sealt sama targalt tagasi. Derea tegi hiina toitu seal ja see oli nii vürtsikas, et ma ei suutnud köögis isegi olla. Juba koridoris ajas köhima isegi. Pärast veidikest aega sain siiski ka köögis hingata ja sõin oma hommikusööki. Kuskil enne kolme hakkasin siis ennast valmis seadma, et üritusele minna. Ja siis kuulen, keegi koputab uksele. Molka ja Mejda tormavad sisse ja ütlevad, et ruttu-ruttu kell kolm on üritus. Mul ja Prestonil mõlemal on hämming, et meile öeldi kell neli. Harshit teadis ka, et kell neli on. Kena kommunikatsioon neil korraldajatel siin. No siis tegime kiiresti –kiiresti, korjasime oma kola kokku ja panime minema. Autos veel Molka rääkis, et hiinakad läksin valesse kultuurikeskusesse oma delegatsiooniga ja et inimesed juba ootavad. Avakõne ajal marssisime siis sisse ja võtsime oma kohad sisse laua ääres. Esinemisjärjekord oli Hiina, Taiwan, Cote D’Ivore, Eesti ja India. Harshita viskas rahva sekka mingeid asju ka ja need nagu näljased hüppasid neile kallale. Seda oli üsna naljakas vaadata :D Pärast nagu staarid ikka poseerisime seal. Ma paistan piltidelt üsna hästi välja oma tillukese lipu ja blondi peaga. Mu seletus tillukesele lipule oli see, et Eesti on väike riik. Ja rahvas oli päris impressed laulupidudest ja sellest rahvahulgast mis sinna kokku tuleb. Kuskil poole seitsme ajal jõudsime koju ja ma hakkasin Prestoni kaasabil kana praadima. Ehk siis Preston praadis ja ma targutasin kõrval. Kella kaheksa ajal läksime Prestoni sõbra juurde Aafrika Karika finaali vaatama. Cote D’Ivore vs Sambia. Cote D’Ivore kaotas ja sellega algab lugu sellest, kuidas Piret ja Harshita hirmus oma õhtut veetsid. Alguses oli asi ok, vaheajal sõime head sööki ja inimesed olid lõbusad. Mida lähemale lõpp ja 0:0 jõudis seda enam hakkas tekkima paanika. Muidugi juba siis kui Drogba penalti mööda lõi ja pärast veel kui mängijad ei suutnud palli kahel korral tühja väravasse saata, oli nähe et kaotuse korral ei lõppe asi hästi. Üks tüüp käis seal ringi ja karjus midagi prantsuse keeles ja lõi rusikaga vastu uksi. No lisaaeg veel ja kui penaltiteks läks, siis läksid osad tüübid ruumist välja, kuna nad ei suutnud seda vaadata. Aga no siiski oli kogu aeg kuulda karjumist ja ahastust ja uste-seinade löömist. Viimaseid penalteid me ei näinudki kuna ühel tüübil ütlesid närvid üles ja ta pani teleka kinni. No umbes sel ajal põgenesime Harshitaga ühe tüdruku magamistuppa. Seal saime siis netist teada, et Cote D’Ivore kaotas. Osa rahvast, eriti kaks tüüpi, üks neist Preston, teine räuskaja ei võtnud asja üldse hästi vastu. Ma imestan kuidas naabrid politseid ei kutsunud, sest sea karjumist oli tänavale ka kuulda. Igatahes siis olime seal toas peidus ja kuulsime karjumist, ahastamist, nutmist, uste löömist. Kui siis selle magamistoa uks katki löödi otsustasime et võtame Prestoni ja läheme minema. Tulime siis uksest välja ja mis me näeme: Preston on kõveras põrandal, särk seljast ja nutab. Me üritasime talle särki selga saada, et teda koju viia ja ta virutas mulle vastu põske. Ma saan aru, et see ei olnud meelega, aga ikkagi võttis korra hämmelduma. Okei, ma siis läksin elutuppa ja võtsin oma mütsi sealt ja kui tagasi Prestoni juurde läksin oli ta kuskilt viina pudeli saanud. No ma siis võtsin selle temalt käest ära, mille peale ta mind tõukas ja hakkas mu peale karjuma, et miks nad kaotasid. Ma siis rääkisin rahulikult vastu, et ega mina ei mänginud, ära karju mu peale. Ja siis sai mul villand ja ütlesin Harshitale, et tavai, nüüd läheme minema. Läksime siis trepist tänavale et taksot võtta ja üks Prestoni sõber jooksis meile veel järgi, et me ilusti ikka takso peale saaks. Kui me olime pool tundi kodus olnud, siis kuulsin uksel koputust ja seal oli Preston ja tema sõber. Prestonil oli lühikeste käistega särk ja pea-särk must. Ilmselt oli ta kuskil külili käinud. Igatahes siis tassisime Prestoni tema tuppa ja üritasime teda voodisse pikali saada. See feilis, kuna teel voodisse suutis ta oma puhuri ümber ajada ja siis kuidagi seal poolikult olla. Siis tõusis ta jälle püsti ja hakkas rääkima, kuidas ta ikka mind armastab ja miks nad ikka kaotasid ja et ta ikka armastab mind nii palju. Muuhulgas pani ta mulle kaela ka oma kaelaketi, mille ta Ickolt sai, kuna ta pidi olevat neetud ja äkki mina ei ole neetud. Ma läksin vahepeal enda tuppa ja kui ma sealt tagasi tulin oli Pretson aluspesu väel Matthew voodis. See oli üsna veider. Aa muidu Matthew põgenes kohe alguses enda nende toast ja jättis minu sinna jagelema. Harshita peitis ennast meie toas. Ma käisin vahepeal veel enda toas ja siis läksin välja, kuna Preston tahtis mulle head ööd soovida. Ja siis hakkas jälle pihta see, et ta ikka armastab mind nii palju ja ma olen ta bro (ehk siis vend) ja kui Harshita pea ukse vahelt välja pistis, siis ta hakkas talle ka rääkima, et Harshita on ka bro. No ja siis kui ma jälle ära käisin, siis ütles Prestoni sõber, et Preston jäi vist nüüd magama. Me saime ka siis rahus tuttu minna. Selline huvitav õhtu siis. Sain tõelise jalgpallikultuurišoki osaliseks. Ma ei ole kunagi näinud inimesi niimoodi käitumas ja eks siis nüüd on kogemus juures.

Näitan, kus Eesti asub

Mina ja mu tilluke lipike rahva seas

Praktikandid reas (vasakult): Matthew, CiCii, Zoe, Derea, Harshita, Preston, mina, Anny, Handig, Houwai.
Ma pole kindel, kuidas nende nimesid kirjutatakse, selle pärast ka iga kord kirjapilt muutub :D

Söögipaus

13.02

Hommikul oli raske üles tõusta, aga ilmselt mitte nii raske kui Prestonil, kes oli endiselt purjus. Enne kui me tööle läksime tuli ta veel vabandama. Kuna ta oli purjus, siis ta ei läinud tööle ja ma võtsin ta ülemuse numbri. Töö juures helistasin siis Prestoni ülemusele ja see oli üsna naljakas kõne „Tere, ma olen Piret. Preston ei saa täna tööle tulla, sest…emm… ta on purjus.“ Õnnes on tal boss ka kind of jalkafänn ja sai aru, miks ta kaotuse pärast kurb on. Töö juures olin üliuninek Ja nii terve päeva unelesin seal. Pärast tööd läksin enne koju minekut veel pagaripoest ja puuviljapoest läbi. Koju jõudes hakkasin endale juurvilju keetma, et nendest siis pärast suppi teha. Vahepeal jõin veel teed ja koristasin. Siin käis vahepeal ka kaadri voolavus. Hiina tuli, Prestoni ülemus ja Harshita koos mikseriga. Sellest ei tulnud siiski midagi välja, kuna nad tõid mulle selle mikseri, mille sees jooke tehakse. Nii et tegin oma püreesuppi leiutamise meetodil. Päris söödav tuli teine isegi. Kõik ülejäänud rahvas siin muidugi vahtis, et misasja ma seal teen. Ja miskipärast keelas Chahine Prestoni ülemusel siia tulemise, ma ei tea miks. Me ei lase sellel ennast häirida. Kuskil kümne aja ilmus kohale ka Preston „palun-vabandust-koogiga“. Nad olid selle võidu puhuks tellinud. Nii et see oli neile ka lohutuskoogike. Ja Zoe ei suuda endiselt meeles pidada et pärast pesemist tuleb vannitoas uputus ära likvideerida.

·         Ma pole endiselt ära harjunud veel selle sürri tundega, tundega, mis tekib siis kui on aeg palvuseks. Ühe mošee kutse on okei, aga kui olla sellises kohas kus sa kuuled kolme erineva mošee kutset palvusele, siis tekib selline kõle tunne. Või ma ei oskagi seda seletada. Seda peab ise kogema. 

·         Harshita ei luba meie korterisse alkoholi, rääkimata siis joomisest.