Byebye, kohutav piin ja Tunis

 9.11

Täna oli siis esimene päev ilma ülemusteta. Nagu arvata oli tekkis mul kohe sada küsimust, millest osad on siiani vastuseta. Ma ei tea miks, aga meie koristajanaine tõi mulle täna pidevalt kohvi. Ma pakun, et mu ülemus ütles talle, et ma ei funktsioneeri ilma kohvita :D

Lõuna ajal sain veel Skypes Dagnyga rääkida ja pärast tööd emaga. Pärast rääkimisi läksin Ossema kabinetti teda õnnitlema kihlumise puhul ja niisama juttu ajada. Hiljem veel läksime koos Carrefouri ja ta maksis jälle mu asjade eest. Minu arust on see endiselt veider, aga ega ma vastu ka ei vaielnud. Kui ta mind koju tõi, siis nägime mu maja kõrval suurt prügikasti, mis oli leekides. Ma üldse ei imestanud ka. Ma elan ikka ghettos siin, Ossema ütles ka, et siin on nagu Brooklyn :D Maja ees otsustasime, et läheme hoopis kohvi jooma ja kuna ma ei olnud alates kella ühest söönud, siis sõime ka. Kuskil üheksa ajal tulid meie juurde Cafe Boulevardi tema sõbrad. Tuli välja, et nad on ta naabrid. Üks neist Tuneesia kindrali ja suure oliiviõlitootja poeg ja teine mingi rahvusvahelise suure maiustusteketi omaniku poeg (ma kutsun teda Candyman). Kuskil kümne ajal jõudsin koju ka lõpuks.

·         Ossema ei tahtnud, et tema kihlatu ema mind näeks, kuna ta on traditsiooniline. Ehk siis tal ei tohiks naissoost sõpru olla, muidu on tegemist kohe petmisega. Veits ekstreemne muidu siin see asi.

10.01

Täna toimus töö juures aktsioon nimega „Pireti paki tagajamine“. Ehk siis Camille helistas firma postiagendile ja siis kuhugi veel ja kuhugi veel ja lõpuks tuli välja, et kuskil oli nimi valesti sisse löödud (BPS asemel BP5) või siis Tuneesia postitöötajad ei oska lihtsalt lugeda. Igatahes asi toimus üsna napilt, kuna pakk taheti juba Eestisse tagasi saata. Homme pean passi kaasa võtma ja Route de Gabes Thyna postkontorisse sellele järgi minema. Äkki neil on mu postkaardid ka juhuslikult, never nou. Lisaks siis sain oma ülemusele nõu anda, mida Prahas vaadata, ta läheb seda külastama homme. Mis on mulle muidugi halb, kuna mul tekib alati just kõige rohkem küsimusi siis, kui ta online kuskil ei ole. Pärast tööd tulin koju ja mu silmad olid nii valusad, et üks lääts tuli lihtsalt silmast ära. Nüüd siis olen täna vahepeal tark ja kannatan prillide peavalu.

Maria tuli ka veel täna õhtul siia, rääkisime maailmaasju, sõime riisi ja apelsine. Ta käis veel vahepeal kodus ja siis saime pärast kümmet Wassimi juures kokku, et jälle hüvasti jätta.

Koju jõudsin pärast kella ühteteist ja pesin enne magamaminekut veel pead.

11.01

Mu väike vend sai täna 21! Uskumatu!

Päeva tipphetk oli see, kui vedasin oma sõbra Slimi endaga kaasa postkontorisse, et oma pakk ära tuua. Pakk oli ilusti olemas ja tuli välja, et minu nimele on Sfaxsis veel asju – ilmselt kõik need postkaardid siis. Ma ei tea täpselt kuskohas nad on, aga nad on siin kuskil. Ja aitäh emale ka paki eest J

Pärast tööd ja kodus olesklemist läksin kella seitsme ajal Slimiga Golden Rose keskusesse kohvi jooma. Koht oli kompleks aeroobikasaalist, jalkaväljakust, tenniseväljakust ja kohvikust. Ma piilusin ka ühte saali sisse, kus oli parajasti aeroobika meestele. Üsna naljakas nägi välja. Õhtul helistas veel Maria, ajasime veits juttu ja magama sain jälle liiga hilja.

12.01

Hommikul ärkasin 5:44 telefonikõne peale. See oli Maria viimane kõne veel enne õhkutõusmist. Väga kurb moment minu jaoks, kuna ma jõudsin temaga nende viie nädalaga väga lähedaseks saada.

Päevast ei mäleta suurt midagi….

Õhtult tulid meie juurde Yecine ja Melek, kellega mul seal väike sõda oli. Esiteks siis radiaatori pärast. See pidavat väga palju elektrit võtma ja nad ähvardasid selle meilt ära võtta. Mul oli, et tõsiselt või, mis ma pean siin ära jäätuma või?!?! Ma magan niigi juba praegu kolme tekiga ja ikka on külm. Sellega leppisime kokku, et päevaks lülitame välja, kui Armine ära läheb. Ta ei tööta enam ja isegi kui mina selle hommikul välja lülitan, paneb ta selle kohe uuesti tööle. Teine sõda oli teemal majareeglid. Ma kirjutasin paberile, et suitsetamine on ainult rõdul ja kui seal on liiga külm, siis ärge suitsetage. Selle peale öeldi mulle, et mina ei tee siin reegleid, kuna ma ei oma korterit. Nagu hallooo, ma maksan üüri siin, mul võiks ikka mingi sõnaõigus olla. Et umbes, kui siin on mingi pidu, siis ma ei pean kogu aeg oma toas olema, kuna mu silmad ei kannata suitsu. Ma olin väga lähedal skäppimisele…

Pärast sõdu läksime poistega kõigepealt apteeki mulle silmatilku ostma ja siis edasi Prestoniga Promogrosse sisseoste tegema. Koju jõudnud ja natuke aega seal olnud, läksin Terrassi teed jooma. Enne magamaminekut sain veel teada, et reedel saame uue EP, kes tuleb siis ka meie juurde elama, ja homme kell 16 on tema welcome party My Smoothies.

·         Mul sõber Tunisest leidis mu päikseprillid lõpuks üles. Wuhuuu.

13.01

Hommik oli kohutav. Minuni jõudsid lõpuks vist need kõhuhädad, mis turiste ikka siinmaal kimbutavad. Ärkasin nagu ikka 6:50 ja siis veetsin vahelduva eduga vetsus pea kaks tundi, kusjuures oksendasin umbes neli korda, siis pikutasin 45 min ja enne 11 olin ilusti tööl. Mul oli täpselt nii paha olla, et ma ei suutnud isegi rääkida mitte. Reaalselt ma ei mäletagi, millal mul varem nii paha oleks olnud. Positiivse poolt pealt oli väljas superilus ilm, soe ja päike paistis. Töö juures värviti meie maja üle nagu ma avastasin ja mingil põhjusel oli suur rekka meil sisehoovis, nii et mul aknast paistis koguaeg sinine background. Veel enne tööpäeva lõppu tuli kiire otsus ühe oma sõbra, Slimi, kutsel Tunisesse minna nädalavahetuseks. Ma sain ilusti tema vanemate majas ööbida. Pärast tööd käisin kiirelt läbi My Smoothiest, et meie uut India praktikanti tervitada ja siis panin juba jooksuga koju, et väike pakkimine teha ja siis juba Slimi juurde. Seal võttis meid peale Heni, kes on mu ülemuse teine naisevend ja Makrami vend. Ma ei tea, mis värk sellega on, aga Henil on samasugune auto nagu Makramil, äkki nad said kaks ühe hinnaga vms. Auto oli taaskord über-uhke-fancy kaheukseline must läikiv BMW. Lisaks oli autos ka Heni kihlatu Mariem. Muidu terve päeva oli mul hommiku pärast kerge iiveldus ja peavalu. Tunises läksin koos Slimiga tema vanemate majja ja Heni läks Mariami tema õe juurde viima, et pärast siis sinna tagasi ööbima tulla. Maja ise oli suur (kolm korrust) ja väga kodune. Esimesel korrusel oli suur köök, veel suurem elutuba-külalistetuba-söögituba, vannituba-vets ja telekatuba. Teisel korrusel oli neli magamistuba ja vannituba-vets. Nullkorrusel oli teine köök, magamistuba, teine telekatuba ja suur elutuba, mis nägi välja selline, et seal ilmselt toimuvad majapeod. Pärast väiksest powernapi läksime Le Capi, mis oli lounge ja üllatavalt hea muusikaga ka veel. Seal ma teadsin ainult Makrami seltskonnast, aga ega see mind väga ei häirinud. Küll aga oli mul endiselt peavalu, nii et väga kaua aega ma seal ei veetnud.

·         Noored kannavad seljakotte nii, et rihmad on maksimaalse pikkusega. Absoluutselt kõik.

14.01

Magasin kella üheni – jessss. Seal oli üsna kerge kaua magada, kuna akendel on katted ees ja siis on pidevalt tunne nagu oleks öö. Pärast sooja veel all olesklemist läksin alla hommikust sööma. See koosnes omletist, tomatist, kohvist, koogist ja värskelt pressitud klementiinimahlast ning oli väga hea. Oma osa selles headuses oli ka kindlasti sellel, et köök tundus nagu köök, mitte külm ruum, kus tuleb võimalikult vähe aega veeta. Ma ei ole kindel, kas ta ka ööbis seal, aga igatahes siis kui ma hommikust sõin, oli Makram ka seal. Pärast hommikusööki, kella nelja ajal, läksime kohvi jooma Heni, Mariemi ja tema õe Monaga. Alguses me pidime nendega pühapäeva hommikul kell neli mägedesse vaeseid söötma ja parte jahtima minema, aga õhtul otsustasime ümber. Ma ei saanudki päris täpselt aru, mis seal toimuma pidi, midagi vaeste söötmise, sigade ja partide jahtimise ja matkamisega seoses. Kõlas igatahes jube kahtlastelt.

Ma ei tea, kelle mõte see oli, aga edasi läksime lõbustusparki. Ma ei mäleta viimast korda, millal ma lõbustuspargis käisin, aga siinsed noored tunduvad seal tihedamini käivat kui meil Eestis. Mind need atraktsioonid nii väga ei vaimustanud, aga selle eest sain suhkruvatti. Ja ikka palju, nii et mul oli pärast paha olla. Päeva tipphetk oli kahtlemata see, kui ma sain sushit süüa. Mida ma võin öelda on see, et siine wasabi on nii terav, et isegi harisha-armastajatest tuneeslased ei suuda seda süüa. Tagasi Slimi juures tuli sinna jälle päevane seltskond ja lisaks käis läbi ka paar inimest. Muidu me mängisime Bingot õhtul veel. Kella 11 ajal õhtul käisime veel Slimiga kohvi joomas (siin on kohvi joomiseks iga kellaaeg sobiv) ja söömas.

Lõbustuspark

Origami makid

15.01

Hommik algas meeldivalt hilja jälle ja pärast värskelt pressitud klementiinimahla läksime suurde kaubanduskeskusesse. Seal sain olla umbes täpselt 15 min kui tuli kõne, et peab Slimi juurde tagasi minema, sest tal sõber seal, kellega me Sfaxi tagasi läheme. Ma ei olnud üldse õnnelik. Lisaks veel tuli välja, et see tuttav, kelle käes mu päikseprillid on, ei ole üldsegi kodus hetkel ja ma ei saa neid veel tagasi. Tagasiteel suht magasin. Ma ei tea miks, aga ma olen viimasel ajal lihtsalt üliväsinud, koguaeg magaks. Kodus leidsin eest Armine, kes teatas, et saime uue praktikandi – poisi Hiinast.

Niisama mõtted:

Mulle meeldib Tunis. Sfax on tööstus - ja äritegemislinn, Tunis on linn, kus saab elada. Kuidagi kergem on olla seal, et oskagi seda kuidagi paremini seletada. Seal on rohkem võimalusi.

Ma hakkasin siin mõtlema, kas raskem on maha jätta või olla maha jäetud. Just praktika koha pealt siis praegu siin. Selle suhtes, et Marial jt on ilmselt seda kõike siin raskem maha jätta kui neil kes jäävad. Jääjate elu läheb siin selles reaalsuses edasi, aga tema läheb tagasi enda keskkonda.

Segane mõte, ma tean.  

Väike ülevaade kaadrivoolavusest. Kuu on jagatud kolmeks - 1) 1-10 2)11-21 3)22-30/31.
Praeguse seisuga on lahkunud: Icko, Lanlan ja Maria
Homme lähevad: Armine ja Anastasia. Nastjat ma enam ei näegi, kuna tema byebye ajal olin Tunises. Kahju sellest, ta on väga armas inmene.