20.12
Eilne halb päev jätkas oma võidukäiku tänase hommikuni kui ma üles ärkasin ja kella näitas 8:10. Ehk siis ma unustasin äratuskella panna ja magasin sisse. Tööl olin tavalisest tund aega hiljem, poole kümne ajal. Kontorisse jõudes leidsin eest Camille, kes üritas mu puhurit pätsu panna. Ta arvas, et ma ei tule ja tahtis seda enda ruumi viia. Õnneks mingit probleemi ei olnud mu sissemagamisest. Pärast lõunat ilmus mu boss kontorisse uue telefoniga, ta ise on sellest väga sillas mingil põhjusel. Kui ta hiljem mu ruumi tuli, et ühte kirja arutada, siis ütles ta „Ahhaaa, you have a new phone“. Et siis ta on endiselt sellest sillas :D Lugu oli see, et ta läks pikendusjuhet ostma, nägi seda telefoni ja see hakkas talle nii meeldima, et ta ostis selle ära. Ma pakkusin talle välja ka, et ta võib selle enda ruumi viia, kui tahab. Aaa ja telefon räägib aeg-ajalt midagi prantsuse keeles. Pärast tööd viis boss mu kohvikusse Tutti Frutti, kus oli aiesecarite kohtumine. Olin seal mingi kaks tundi ma pakun ja siis tulin koju.
Ja Icko ostis endale vesipiibu, mida me ilmselt siis homme katsetama hakkame. Muidu Icko läheb Sfaxist ära neljapäeval, tal saab praktika läbi ja jaanuari alguses läheb tagasi Filipiinidele. Ehk siis neljapäeval algab hüvastijätmiste hooaeg.
21.12
Mu uus telefon vihkab mind. Nii et kui mul boss palus Saksamaale helistada (alustas kõnet sellega, et „hey, you have a new phone :D), siis ma naersin omaette seal tekkinud olukorra üle. Lauatelefoniga ma helistada ei saa, sest see on tropp. VoipCheapiga ma ka helistada ei saa, kuna headset on bossi kabinetis ja uks on kinni. Mobiil on Camille ruumis, mille uks on ka kinni. Asi lahenes nii, et ma ronisin läbivaheakna ülemuse ruumi ja võtsin sealt headseti. Ja mul oli muidugi kleit seljas siis, nii et ma olin kindlasti ülegraatsiline. Pärast tööpäeva ametlikku lõppu läksin Ossema kabinetti hängima. Mingi hetk kogunes sinna päris mitu inimest ja andsid talle passid, pildid ja id-kaardi koopiad, mille peale tüüp võttis enda sahtlist veel umbes 5 passi välja. Jõle kahtlane värk ma ütlen. Hiljem tuli veel politsei ka sinna neid passe võtma ja ma nägin, kuidas Ossema raha ümbrikusse pani ja selle politseile andis. Ma pole kindel, mis värk see oli, aga ta ütles, et mitte midagi illegaalset. Ma arvan endiselt, et see oli natuke kuidagi illegaalne ikka, või vähemalt seaduse väänamine.
Õhtul kodus oli siis viimane õhtu, mida tähistasime veiniga ja Icko vesipiibu sisseõnnistamisega. Seal kohapeal toimus ka shisha meistriklass (ehk siis mida teha kui on erinevad errorid shisha toimimisel). Ja tubakas oli Red Bulli oma, üsna huvitav, peab mainima. Ma tegin täna ka erandi toas suitsetamise kohta, muidu ma peksan kõik ikka rõdule, kui nad tahavad suitsu teha, ja siis pärast olid mul silmad vääga valusad ja punased.
· Portugal sai kaardi kätte.
See tore vaheaken, mille kaudu ma ülemuse kabinetti aeg-ajalt külastan.
Oma kalli Mariaga
Mohhamed, Preston, Icko, Maria ja mina
22.12
Hommik oli taaskord külm. Väljas õnneks nii külm ei olnudki, aga uduvihma sadas. Enamuse päevast mu ülemust kontoris ei olnud ja sai selgeks, et uus telefon vihkab Camille ka.
Pärast lõunat, kuskil kolme ajal, tuli mu ülemus tagasi, üritas enda kontorisse saada, siis tuli minu juurde ja teatas, et jättis kontorivõtmed kliendi autosse. Kuna ma olen ninja, siis pakkusin välja, et ronin taaskord ta kontorisse ja toon võtmed ära. Esialgu sellest ta keeldus. Ja hakkas siis mu uut telefoni remontima/ seadistama/ vms. Lõpuks pidi ta ka tõdema, et midagi on telefonil siiski viga ja ma ei kujuta ette, et see kõiki siin vihkab, mitte ainult mind. Nii et ma saan loodetavasti oma vana, mitte nii uhke, aga see eest töötava telefoni tagasi. Pärast ebaõnnestunud telefoniparandamist palus ta mul siiski oma autovõtmed kontorist ära tuua, kuna tal on autos varuvõtmed ja kontorist asju vaja. Ma ei tea, mis ta niikaua arvas, et võtmed tulevad ise ta juurde, aga igatahes ma sain taaskord oma mad skille demonstreerida ja ninja olla. Umbes samal ajal kogu sellega arutasin Mariaga plaane jõuludeks ja otsustasime minna Tunisesse kohalike praktikantide juurde jõulutama. Õnneks läheb ka mu boss homme Tunisesse ja andis mulle vaba päeva. Lisaks on mul ka esmaspäev vaba, kui ma just valesti aru ei saanud. Igatahes, ta pakkus alguses välja, et saan temaga minna, aga kui ta ütles, et kell 6 on start, siis mul oli „emm…absoluutselt mitte“. Õnneks vol 2 läheb homme pärast lõunat Tunisesse ka ta naisevend Makram, nii et saame Mariaga tema auto peale. Õhtul sain veel Mariaga kohvikus kokku, jõime karamellikohvi ja rääkisime niisama. Ja sooja vett pole endiselt, nii et sain jäädušši võtta. Teate seda tunnet, et tulete dušši alt välja ja õhk teie ümber on külm, nii et jahe hakkab? Siin seda pole, sest et jäädušši all käies on õhk soojem, nii et midagi ka positiivset :D Ma rääkisin oma ülemusele (nimi on Chiheb muide) ja Ossemale, et tahaks nagu gaasi, et sooja vett saada, siis need jummala rahulikult, et jah, meil siin riigis praegu gaasikriis. Ja samal ajal ma mõttes kisendan „mis sellel riigil viga on?!??!?!“.
23.12
Hommikul ärkasin meeldivalt hilja ja hakkasin koristama. Ma ei teagi miks, tekkis tuju. Ja just siis kui mul oli kõige kiirem pakkimishetk Tunisesse minekuks tulid mingid mehed ukse taha ja ma pidin nendega ka tegelema. Õnneks siin tuneeslastel käib ajaarvamine üsna Insallah, nii et Makramiga mingit probleemi ei olnud. Me pidime Mariaga isegi tema järgi ootama, nii et 15:30 stardi asemel oli start 16:00. Kuna ma olin täiesti veendunud, et ma tean milline Makram välja näeb, siis ma ei tundnud teda ära alguses, kui ta oma uue läikiva musta uhke BMWga meie ette ilmus. Nagu see oli tõesti ilus BMW. Igatahe kui auto meie ees peatus, siis Maria ütles, et see on tema, mina aga, et ei ole, ma tean küll milline ta välja näeb. Maria aga, et see on nii ilus auto, mille peale ma tegin veel nalja, et hüppa sisse ja küsi, et äkki viib Tunisesse. Igatahes jah, Tunisesse sõitsime nagu bossid ja saime veel väikse linnatiiru ka veel. Vahepeal suutsime veel Mariga draamat tekitada, kuna Chahine oli meie peale pahane, et me niimoodi ilma talle ütlemata Tunisesse läksime. Ta on ikka täielik draamaqueen vahepeal…
Ööbisime me Tunise EP korteris Manar 2 tänaval/linnaosas vms. Kohalikud elanikud on seal Patrick Filipiinidelt, Leila Taanist (ka blond), Kevin Šveitsist (ei olnud seal) ja Edward Inglismaalt (ei olnud seal). Patrick ja Leila rääkisid, et see Edward pidi eriline friik olema :D Ja lisaks ka minu Icko peatub seal kuni maalt lahkumiseni. Õhtul käisime poes nädalavahetuseks süüa ostmas ja kohvikus teed joomas.
24.12
Jõululaupäeval käisime Mariaga Sidi Bou Saidiga tutvumas. See on nagu väike tükike Kreekat Tuneesias: linnaosa valgete majadega ja siniste uste-akendega ja mere ääres. Ja niiii iluus. Kui me seal kõndisime, siis üks naine üritas Mariale hennat teha, aga ta ei tahtnud, siis põhimõtteliselt jooksis järgi ja ikkagi joonistas käe peale ja siis ajas meid veel taga ja küsis 1 dinaari. Et siis maksa millegi eest, mida sa ei tahtnud. Maria ei maksnud :D. Pärast üles alla käimist ja ahhetamist saime kokku mu kahe sõbraga Tunises ja läksime La Marsasse (ka linnaosa) kohvikusse. Ja pärast veel kohalikku suurde Carrefouri. Seal tekkis nii kodune tunne, isegi alkoholi müüdi seal. Nagu vau. Aga see on ka ainuke normaalne pood, kus alkoholi müüakse. Õhtul oli meil pidulik jõulusöök pastast, riisist, lihast ja seentest. Väga jõululik :D ja Preston liitus ka meiega vahepeal. Pärast õhtusööki, shishatamist ja veinitamist läksime Mariaga mu ülemuse sõpradega klubisse. Aaa ja enne veel kohtasime juhuslikult tänaval Chahine ja Mohhamedi, kes tulid ka Tunisesse. Ja Chahine oli meie peale veel pahasem, et me nüüd niimoodi klubisse läheme. No ma ei tea, saagu üle. Me ei pea kogu aeg tema silma all olema. Igatahes siin võib klubisse oma alkoholiga minna. Et siis pm inimesed on tasuta ja maksad pudeli eest. Ja baarist ostad a ka mahla juurde. Superveider süsteem minu jaoks, aga samas siin mõistetav, kuna alkoholil (eriti imporditud) on siis kõrged maksud. Klubi ise oli ülimalt kehva muusikaga, aga nagu alati, alkohol aitab :D Õhtu jooksul käis ka mu ülemus klubis ja Makram ja veel mingid inimesed. Plus üks mulle Sfaxist tuttav nägu ka veel, kes meid hommikul Mariaga koju tagasi viis. Aa ja tuli välja, et tegelt üks see mu ülemuse sõpradest on meil klient. Ma suutsin endast ilmselt väga hea mulje jätta :D
· Ma kaotasin oma päikseprillid ära.
· Patrick ütles, et kui nende korter on nagu 1900 pärit, siis meie oma Sfaxis on nagu keskajast :D
Jõulupuu
Sidi Bou Said
Vaade!!!!
Randoomsed eesti lipu värvid
Jõuluõhtusöök
Patrickiga
Ickoga
Ma niisama printsess olemas
Mina, Maria, Leila ja Patrick
Sfaxi traineed
Mariaga
Prestoniga
25.12
Pärast ärkamist ja SOOJA veega pesemist läksin koos Sfaxist pärit sõbraga medinasse ja all-linna (down-town). Enne veel oli väike apteegipeatus, kuna mu külmetus on endiselt kõikvõimas. Sain väikse autotuuri ja jalutustuuri. Kuna aeg oli üsna hiline, siis medina oli suht suletud juba ja täielik müsteerium kuidas keegi seal tee võib üles leida. Me kasutasime ühe kohaliku abi, kes meid seal läbi medina juhatas ja special tuuri ka tegi. Nimelt kutsus ta meid ühe poe katusele. See oli nii ilus, palju väikseid käsitsi joonistatud plaate. Tohtu töö oli nende taga kindlasti. Pluss veel me nägime kunagisele kuningale kuuluvat voodit. See oli päris võimas. Ja põhjus, miks see voodi seal oli on see, et see maja oli kunagi kuningale kuulunud. Uhke tunne oli, peab ütlema. Iga turist sellist võimalust ei saa nagu mina sain. Pärast läksime veel lõhnapoodi, aga kuna ma olin seal vahepeal kurguvalu, köha ja nohuga, siis minust suuremat nuusutajat ei olnud. Nägin ära ka peaministri hoone ja linnapea hoone. Ja traataedu. Kuna mu päeva ainuke söök oli sinnamaani joogijogurt, siis tegime ka väikse kohvikupeatuse. Kui ma õhtul koju jõudsin, siis mul ei olnud enam üldse hea olla. Muidu pidu õhtul olema suurem pidu seal, aga mina olin enamuse ajast voodis pikali, kui teised kõrvaltoas pidutsesid. Kes jõi veini, kes teed. Kes tantsis, kes magas. Jepp, ma olin ikka eriline peoloom. Ja mõni seal kutsus mind vanaemaks, sest ma köhisin ja käsin oma pleediga ringi seal :D Enam-vähem siis, kui viimased külalised olid lahkunud, hakkas mul parem . Icko jõudis mulle juba seal vahepeal rääkida, et nii kahju, et ma mina ise täna ei ole. Ja Patrick ja Maria ja Tunise-Melek käisid mind pidevalt vaatamas. Väga armas. Aga mida ma tahtsin rääkida oli see, et kui me pärast keskööd külaliste lahkudes Patricku ja Icko ruumis istusime ja ma midagi sarkastilist jälle ütlesin, siis kõigil (Icko, Patrick, Preston ja Maria) oli nagu wuhuu, Piret is back! :D Isegi Preston jõudis juba mu sarkasmist puudust tunda :D Nii tore oli seal viiekesi istuda ja nagu Patric ka ütles, et this feels like home. Ja tõesti, kõik oli seal ajal maailmas hästi ja ma tundsin ennast hoolimata külmetusest turvaliselt ja õiges kohas.
· Ma kaotasin oma kindad ära
Medina maja katusel
Kuninga voodis
Peaministri hoone ees
26.12
Päev algas üsna hilja ja möödus eilse peo tagajärgi koristades. Ja teed juues ja apelsini süües. Kui me kuskil kolme ajal sööma läksime, siis sadas väljas vihma, nii et null jõulutunnet oli. Õnneks oli supp soe. Ja vürtsikas toit aitas edukalt kaasa mu nohule. Algselt pidime tagasi tulema louagega, mis on nagu buss siis põhimõtteliselt, aga a la 15 kohaline. Siis aga tuli välja, et mul see Sfaxi sõber läheb ka vb tagasi. Ma suutsin umbes sada korda ümber mõelda, kas mina temaga autoga või ülejäänud kambaga (Maria, Preston, Wassim ja Melek) louagega. Lõpuks võitis mu sisemise heitluse siiski auto. Aga see võit toimus siis, kui ma olin taksoga teel louage jaama, nii et kui teised läksin bussi peale, siis mina ootasin üksinda oma kompsudega seal autot. Ja mu Tuneesia telefoni aku suri ära, ma vahetasin küll kaardid ära, aga tuli välja, et kõik kohalikud nr olid mul telefoni, mitte sim mälus. Oh seda rõõmu, mis toreda olukorra ma endale seal tekitasin. Nii ma siis olin seal oma 20 min ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Õnneks helistas autojuht mulle enne, kui mul paanika seal üksi olemisest tekkis ja asi lahenes ilusti. Enamuse teekonnast Sfaxi veetsin uneledes tekikuhja all. Koju jõudes leidsin eest Lanlani, oh imede ime. Ma nägin teda viimati a la 2 nädalat tagasi. Ta elab meil nüüd poole kohaga peres ja on professionaalne turist. Ta saab palka põhimõtteliselt lihtsalt olemise eest. Ja kui ta tööd ka veel teeks, saaks rohkem palka. Homme hommikul läheb ta Saharasse rändama.
· Me saime uue gaasi. Soe vesi on tagasi. Elagu.
27.12
Hommikul sain autoga tööle, jess. Muidu on tööl üsna kahtlane olla praegu, kuna suur osa maailmast on pühademeeleolus ja puhkusteaeg on, mis teeb minu töö üsna keeruliseks. Ja ma sain oliiviõli näidised täna kätte. Et teid harida, siis 2011 extra virgin oliiviõli on v2ga kibeda maitsega, samas kui 2010 on palju mahedam. Ja v2rvivahe on ka n2htav. Täna ma sain ka rääkida ühe meie kolleegiga Hiinas. Täitsa lõpp, ma ei saanud poolest jutust aru, mida ta rääkis. Mu ülemuse sõnul ei räägi ta Englishi vaid Changlishi :D. Lõuna ajal käisin Ossema kabinetis hängimas. Ta ostis nädalavahetusel endale uue maja. No jah, kes ostis uued sukkpüksid, kes uue maja…Ja ma juba broneerisin endale toa ära sinna, kui ma kunagi külla peaks tulema talle. Ta tahtis mind väga ka arsti juurde viia, kuna ma pidavat halb välja nägema. Seda siiski ei juhtunud ja ma jätkan oma tablettide võtmist. Aa ja ma sain täna jälle ninjat mängida ja ülemuse kabinetti sisse murda.
Pärast tööd läksin kohvikusse rahvaga kokku saama. Ma ei tea, mis põhjusel, aga kui ma end arust kohviku poole kõndisin, siis avastasin järsku enda eest medina müüri. Ma olin üsna hämmeldunud, kuna ma ei saanud aru, kuidas ma niiii mööda kõndida suutsin. Mis siis muud, vantsisin tagasi õigesse kohta ja asi lõppes hästi. Täna käisin siis veel poes ja kokkasin.
· Ülemus ütles, et ta parandas mu telefoni ära, aga see on endiselt lollakas.
· Isa, tädi Riina ja Mari said postkaardi kätte
· Siin teavad inimesed nii paljusid nr peast. Keegi helistab, nime ei ole, aga nad ikka teavad, kes see on. Mul on isegi hästi, et ma oma eesti nr tean.
· Ma tunnen kuidas inglise keel üha enam võimu võtab.
No comments:
Post a Comment