USA, karaoke, hiir, Sousse ja katkine arvuti

22.05
Nett on järkuvalt väga aeglane töö juures, nii et produkttvsus üsna väike. Ma pean ilmselt homme läpaka kaasa võtma, et teist ühendust saaks kasutada. Ma hakkasin täna kõvasti aevastama ja muidu ka nohune, nii et panime Katyga koostöös mulle diagnoosiks heinapalaviku/nohu. Kui ma oleks oma sümpomeid guugeldanud, siis ma oleks ilmselt avastanud, et mul on vähk, nii et heinapalavik on päris ponks selle kõrval. Teel koju ma suht suutsin taksos peaaegu, et magama jääda, väga väsimus oli peal. Koju jõudes veetsin aega Kaceyga ja rääkisime tema õpingutest ja sellest, kuidas tema praktika siin üldse sellega kokku ei lähe. Ta muidu õpib arhitektuuri ja siin kuidagi on sattunud oliiviõli müüma. Ma õpetasin talle veits Prestoni prantsuse keelt ka ehk siis väljendeid cést pas vrai, sa me nerve, putan, degas. Ma suutsin täna ennast kokku võtta ja kaadri voolavuse update teha. Päeva tippsündmus oli hoopis see, et ma sain enne 12 magama. Nii et see oli täielik skoor.

23.05
Töö juures teatati mulle hommikul, et transportöör helistas ning ütles, et esmaspäevaks on laev Maltal. Nchallah. Ma rääkisin siis kliendiga ja neile öeldi, et 10. juuni jõuab laev kohale. Ehk siis kolm nädalat sõidab laev Sfaxist Maltale. Uskumatu lihtsalt, mul ei ole sõnu. Igatahes palju jama selle pärast jälle. Viisa kohta öeldi jälle et homme, nii et ma pean lihtsalt tüütamist jätkama. Täna ilmus Chiheb ka välja koos Mr.Kai Veeseriga Saksamaalt. Ta pidi täna tegelikult Sousses olema, nii et ma olin päris üllatunud teda nähes. Pärast tööd käisin Carrefourist läbi ja siis koju. Õhtupoole tuli Leah meile külla. Ta oli üsa õnnelik siin olles, kuna saab lõpuks olla tüdrukutega koos, kellega tal millesti rääkida ka on. Nii et veetsime temaga meeldiva õhtu ja ta jäi siia ööseks ka.

• Täna hommikul oli Tunis-Sfaxi kiirtee mingi osa blokeeritud hommikul 9-10 ja mingi valla/omavalitsuse/piirkonna rahvas nõudis mingied garantiisid vms riigilt. Seal oli sadu autosid järjekorras, mis lihtsalt seisid teel. 
• Täna oli CCS ja Tunise jalkamäng. CCS (Sfax) võitis. Asi oli veider selle pärast, et staadionile ei lubatud turvalisuse huvides pealtvaatajaid, kuna rahvakogunemised on siis õrn teema endiselt. 

24.05
Hommikul läksid Katy, Leah ja Kacey Kairouani nii et köök oli rahvast täis. Töö juurde sain täna Maheriga, kes tuli Prestonile järgi ja siis viskasid minu ka ära. Lõuna ajal aega Amiraga, põhiliselt rääkisime usust. Ja ikka sellest, et „ sa peaks asja uurima ja siis sa saad aru, et islam on kõige loogilisem religioon ja kuna see on loogiline, siis loomulikut hakkad sa seda järgima“. Tema ise ei olnud kusjuures vahepeal usklik, aga siis luges koraani läbi ja sai aru, et on ikka õige värk. Ja koraan ütleb, et sul võib olla neli naist, aga sul ei tohiks olla. Ning seal pole midagi kirjas selle kohta, et naised peavad pead/juukseid kinni katma. Enne tööpäeva lõppu suutsin veel korra ukselingi ära lõhkuda. Ma nimelt üritasin uksest väljuda, aga linkgil oli mingi jama nii et see keerles seal ringi. Ma pidin teisest ruumist paluma, et nad mulle uske lahti teeks. Õnneks oli just töömees köögis midagi parndamas, nii et ta tegi mulle ka asja käbe korda. Pärast tööd oli algsel plaanis Joega kell seitse Terrassis kokku saada ja väike kohvi teha eesmärgiga mälupulk kätte saada. Esmalt lükkas ta kohtumist poolt tundi edasi ja siis ilmus uuest ajast veel pool tundi hiljem, nii et võtsime mälupulga ja ütlesime, et meil olid plaanid tehtud kella kaheksast alates. No tegelikult ei olnud, aga tundi ikka hiljaks ju ei jääks. Teel Terrassist koju kohusime juhuslikult Fathi ja Ahmediga. Nad tõid meid koju ja siis jäime veel kuskil 30-40 min juttu rääkima nendega. Kodus oli Katy ilusti süüa teinud, nii et ma sain ka tema saavutust maitsta. Edasi peksin tüdrukud maast lahti, et trenni teha. Peaaegu, et edukalt läks. Magama jälle liiga hilja.

25.05
Niii väsinud olin hommikul. Kuna mul on neli päeva kohutavalt aeglane internet olnud, siis täna tirisin arvuti tööle. Jõle raske on see ikka. Ja liiga suur mu koti jaoks. Võib öelda, et internet oli kiirem küll, täitsa normaalne isegi. Lõuna ajal käis meil politseinik ja rääkis, et ma olevat Sfaxis registreerimata olnud, kuna AIESEC jättis midagi tegemata. No tore teada siis. Chiheb andis talle mingid paberid kaasa ja mulle öeldi, et asi saab täna korda. Hiljem käisin veel Ossemaga rääkimas ja politseinik oli jälle seal. Seekord sain teada, et mu kohaolek on süsteemis sees ja pikendatud. Paberi saad 7. juuni ja „for sure“, mitte „nchallah“. Ja kui mul mingi probleem tekib, siis ma saan näidata oma „Attestation de travaille“, mis tõestab, et ma olin Krichen Groupis tööl. Autojuht tõi mind täna koju, nii et ma ei pidanud arvutit tarima. Jess. Kella kuue ajal saime Alexiga Katyga kokku, et Boulevardi karaokesse minna. Sinna saamine oli omaette seiklus, kuna kõigepealt pidime Route de Gremda algusesse minema, et per placat võtta, aga need oli kõik täis, nii et võtsime siis counteriga takso, mille jaoks pidime tee ületama. Kuna on tipptund, siis ma suht karjudes ületasin teed. Niimoodi kihutavad siin ja sõidavad täiesti suvaliselt. Ma sain jälle käsi vehkida ja nende peala karjuda. Keegi mind imelikult ei vaadanud, nii et see on normaalne siin. Karaokes oli oma 20 aiesecait koos. Veetsime toredasti aega nendega. Leah oli meid nähes vee eriti õnnelik, kuna ta kartis, et peab araablastega üksi olema ja nende laulude peale silmi põõritama. Karaoke on siik ikka omaette elamus, kuna see on kõige lähemal klubile. Seal on vali muusika, pime ja inimesed tantsivad. Huvitav kogemus igal juhul. Kella üheksa ajal tõi Chahine meid ilusti koju ja tavapärase protseduurina viisime riided rõdule tuulduma ja pesime juukseid, et suitsuhaisust lahti saada. Kacey tegi endale õhtusöögiks jälle kana coka-cola kastmes. Või ta suht praadis kana coca-kola sees. See tundub imelik, aga on tegelikult väga maitsev ja Hiinas praegu populaarne.
Aaah ja muide meil on hiir korteris. Alex nägi teda kõigepealt elutoas päeval ja enne magamaminekut vannitoas. Iseenesest on see müstiline, kuidas see hiir viiendale korrusele sai, aga nüüd on ta igatahes meil vanni all. Seal on üks auk, nii et hiir saab sisse aga me ei näe sinna sisse. Muidugi lagunes meil jälle külmkapp ära. Või noh sellest ajast saati kui Katy külmikut puhastas on sügavkülma uks eest ära kukkunud koguaeg. Me nüüd siis Prestoniga jälle peksime jääd ja engineerisime seal lahendust.
Enne magamaminekut suutsin oma arvuti ära lõhkuda. Või noh ta töötab veel, aga ma ei saa seda sulgeda, kuna ekraani korpus on all vasakult nurgast katki. Nii et ma ei saa seda kuidagi transportida.

Sõnastik
Sõna                 Tähendus                  Tegelik tähendus
Nchallah            Siis kui Allah tahab      Asi tõenäoliselt ei juhtu
Wallah               Ma vannun                  Ma valetan
Normalement     Tavaliselt                    1) Muidu jah, aga seekord ei
                                                            2) Tavaliselt peaks see asi juba juhtunud olema
                                                            3) Midagi on valesti

26.05
Ärkasin enne lõunat ja üritasin oma arvutiga jälle läbi saada. Ei õnnestunud. Brunchiks tegi Katy meile pannkooke. See ei Katy üldse kodus oli, oli täielik ime. Nii mina, Preston, Kacey kui ka Alex kõik küsisime, et miks ta siin on, kas ta tööd ei peaks tegema. Tuli välja, et tal laupäeaval nüüd hoopis kolmest kuueni töö. Ma helistasin arvuti asjus bossile ka ja ta lubas mu arvuti kellegi enda sõbra juurde viie vaatamiseks. Kuskil nelja ajal tuli meile Leah külla ja samal ajal algas ka raadiomaja ees mingi protest. Me ei saanudki teada, mille pärast see oli. Aa muidu taevas oli pilves ja sadas ka. Ilmselt selle pärast, et me kavatsesime täna Sousse minna ja iga kord kui ma olen Sousses, siis sajab. Vahepeal käisin siis Chahine ja Hamda Leahil järgi ja siis hakkasime Katy ja Alexiga ka Sousse poole liikuma. Meie autokaaslasteks olid Fathi ja Midu, me olime nendega Kerkennahil ka.  Teel Sousse nägime isegi välku. Sousses eksisime muidugi esimese hooga ära, aga õnneks suutis meie autojuht õige tee lõpuks ikka üles leida. Plaan oli selline, et kõigepealt viime asjad Andre juurde, oleme seal veits, siis läheme El Kantaousse mingisse iiri pubisse ja siis Livingusse. Plaan läks hästi. Andre juures saime tutavaks ühe uue Hiina praktikandi Ericuga ning ka Franc liitus meiega. Iiri pubi nägi välja üllatavalt pubilik, seal oli isegi mingi kahe-mehe-bänd laulmas. Rahvas läks muidugi alles käima siis kui araabia laulud tulid. Sealt edasi läksime Livingusse, kus meiega liitusid veel rumeenia tüdrukud. Baila oli täies hoos ja magama saim viie ajal.

27.05
Hommikul ärkasime kell 8, kuna Katy ja Midu pidi 11 Sfaxis tööl olema. Terve tee Sfaxi ma jälle imestasin kui palju oliivipuid siin on. Nii kaugele kui silm ulatub on oliivid. Umbes samal ajal kui me koju jõudsime tulid meile külla ka Leah ja Hamda. Edasi läksime Alexi ja nende kahega medinasse Alexi suveniirishoppingut tegema. Kuna välja on kohutavalt palav, siis ma läksin lühikeste teksadega, mis muidugi Hamda väga üllatuma pani. Aga noo niii palav on. Medinas saime veel kokku Med Ali ja Fadiga. Siin on täna emadepäev, mille pärast Fadi kurb oli. Ma vist olen seda enne ka maininud, aga tal suri ema 2-3 aastat tagasi vähki. Tal võib see päev üsna raske olla, eriti kui teised poisid ostis emadele lilli. Korra käisime kodust läbi Leahi kotti võtmas ja siis pandi meid Route Gremda ringristmiku juures maha, et me saaks Carrefouri minna Alexiga. Teekond sealt tagasi oli niiii palaaaav. Mul olid isegi lühikesed teksad, aga Alexil pikad tumedad püksid nii et ta võis seal sulada mõnusalt. Kodus tegin asjatoimetusi ja kella seitsme ajal hakkasime vaimselt sättima, et Chahine juurde õhtustama minna. Sinna jõudsime kuskil kaheksa ajal ma pakun. Alguses veetisme aega euroopa elutoas ja ajasime juttu. Chahine õde Chanaz sai endale sünnipäevaks roosa kitarri ning Chahine uhkustas seal sellega. Õhtusöök ei olnudki vürtsikas ja kõik tänu sellele, et nad mäletasid, et ma ei söö vürtsikaid toite. Väga armas. Edasi suundusime araabia elutuppa ja vaatasime seal mingit imelikku filmi. Ja ma nägin seal puuviljavaagnal esimest korda kirsse Tuneesia aja jooksul. Poole üheteistkümne ajal jõudsime koju. Igatahes Chahine pere on nii tore, nad on nii sõbralikud ja lahked ja üldse suurepärased.

Pilte saan panna kunagi siis kui ma kiire interneti saan. Kodus on mul see aeglane ja töö juures umbes sama aeglane.

Kerkennah, poolparty ja kunagise Sousse pildid

KERKENNAH

POOLPARTY 

 

 

 SOUSSE FANCY HOTELL

Palju segadust tööl, kohtumine Leahiga, lennupiletid, karaoke, briti tüdruk, Kerkennah ja pannkoogid

14.05

Täna on mul ema sünnipäev. Juhuu!

Hommikul tööle minnes olin üsnagi üllatunud kui SPM maja juures konteinereid ei näinudud, mis oleks seal pidanud olema. Mingi hetk sain Chihebi tähelepanu endale ja ta seletas ära mis värk on. Mina olin muidugi see, kes teate pidi edastama. Muidu Chiheb tormas meil hommikul ringi nagu segane, kuna ta pidi lõunaks ajal Tunises olema, et seal Saksamaalt tulnud Laurentiga kliendivisiite teha. Viisa küsimustes soovitas ta mul Ossema poole pöörduda. Lõuna ajal läksingi Ossemaga rääkima. Ta ei olnud üldse õnnelik selle üle, et ta peab sellele politseinikule helistama, neil on mingi kala seal. Ma rääkisin talle ka, et ma lahkun juunis, mille peale ta vastas Really? Really?. Ta teadis, et ma ei jää siia igaveseks, aga ikkagi ta jääb mind igatsema. Et ma olen see tüdruk, kes tuleb talle külla ja hõikab Osseeeemaaa. Ja ta küsis mu töö juures oleva Eesti lipu endale. Talle lahkumisest rääkimine lõi mul endal ka korra mõtted segi. Just selle koha pealt, et ma teadsin, et ma ei tule siia igaveseks, aga enne oli lahkumine mingi kauge ebamäärane asi. Nüüd on aga konkreetne ja kuupäev suht paigas. Ah ja ta õpetas mind mu perekonnanime kirjutama. Amira oli muidu ka üsna üllatund, kui ma rääkisin, et lähen ära varsti. Pärast tööd läksin kindla plaaniga Carreforui et sealt spinatit osta, aga pood oli üsna tühi. Positiivne oli see, et Baguett&Baguett kolis sisustust sisse. Õhtusöögiks võtsin siis mlewi üle tee asuvast kohast.  Enne kui ma jõudsin koju minna sattusin kokku Slimiga, kes andis mulle värsket piparmünti ja viis mind autiga umes 200 m edasi koju. Kodus ootas mind ees koristusfest ning Fedi. Ta on täitsa tore poiss, temaga saab nalja. Chahine tuli ka hiljem veits ja siis nad kahekesi Fediga koristasid meil elutoa ära. Kuskil poole üheksa ajal läksid tüdrukud Mehriga kohvi jooma, ma jäid edasi koristama ja siis tegin endale üksida treeninglaagrit. Ja tantsisin omaette, nii luuserlik kui see ka poleks. Aga mulle meeldis ja oligi hea tore enda muusika järgi liikuda. Pärast pesu ja muidu asjatoimetusi hakkasin Katyga rääkima. Ta ostis muide piletid ära ja lahkub Tunises 12. juuni.

15.05

Tööl palju segadust konteinerite ja transpordifirmaga. Amiraga kahekesi seal siis arvutasime kaalusid ja muid asju. Ja loomikult olid meil erinevad tulemused ja segdust kui palju. Lisaks veel SPM arve meile ei klappinud selle arvega, mis meie esitasime. Igatahes palju segadust ja kõnesid ja kirju ja jamamist ja väsitav oli. Lisaks on Chihebil päev läbi kohtumised, nii et teda ei saanud kogu aeg kätte ka. Ja mul pole endiselt sertifikaate, mida mull juba sada aastat tagasi lubati. Oehh oehhh. Pärast tööd läksin municipality hoone juurde, et seal LC Thyna Flashmobi vaadata. Nad promovad oma suitsetamisvastast projekti „Hug the world“. Enne sinna jõudmist ostsin kohvi endale ja sain jälle seletada, kuskohas Eesti asub. Ja üks kohviku külastaja kinkis mulle pudeli vett. Tänks..Flashmob ise nägi välja nii, et kõigepealt tulid kõvad paugud nende paukpüstolitega, ma ei mäleta, mis nende nimi on. Siis valgetes särkides aiesecarid. Osadel oli kõhule kirjutatud „suitsetan“ ja  teistel „ei suitseta“. Ja siis tulid kaks sigaretikostüümis tüüpi (Sofien ja Houcine Dhieb). See oli muide väga naljas vaatepilt :D siis tulid veel paugud ja suitsetajad kukkusid pikali ja midagi oli neil siltidele ka kirjutatud. Ma kohtasin seal meie uut EPd ka – Leahit. Ta tundub tore olevat. Ja ta ei räägi araabia keelt nagu meile enne siin kuulutati. Parim flashmbi juures oli see, et kohe pärast seda pani osa rahvast, ka LC presidet suitsu ette. Ja nad ei näinud selles midagi imelikku. Ma sain Ahmedi käest veel teada, et LC arvamuse või osa LC arvamuse järgi tulevad EP-d siia oma mõistusega ja siis kohtuvad minuga ning siis on kööga :D Ma nende arusaamist mööda ässitan EPsid LC vastu üles vms. Noojaaa, tore teada. Mitte et neil endal mõistust ei oleks siin vigu ja puudujääke tähele panna… Pärast läksime Alexiga medinast ja Carrefourist läbi ja kaheksa ajal jõudisme koju. Väljas oli soe muidu. Õhtul tegin endale riisitoitu ja olin sotsiaalne. Katy kontrollis pärast tööd veel oma õpilaste teste ja luges meile ette pärleid, mida nad olid kirjutanud (nt ride a TV). Ma tegin ka seda testi ja sain läbi. Jeiii, mul on level 1 olemas. Magama sain liiga hilja taaskord. 

Ma proovisin ka sigareti kostüümi selga

Jeii, pilt Leahiga

16.05

Mu konteinereid ikka ei ole ja tööl jätkus segadus. Lisaks tabas mind kohutav kõhuvalu, nii et ma heitsin vahepeal toolidele pooleks tunniks pikali, Ossema raamatupidaja andis mulle valuvaigistit ning Camille ja Amira tegid mulle teed. Pärast lõunat tõi Camille mulle veel tablette. Ma kuulis Amira käest seda ka, et umbes kellelegi töötajatest ei meeldi Ossema sekretär, ta olevat ennast täis kõiketeadja. Tööpäeva lõpuni olin uimane ja kergelt imelik oli olla. Ilmselt see segadus ja üldine vähemagamine ka kaasa ei aidanud. Kodus pakkis Alex parajasti asju, et Tunisesse lähetusse minna Maheriga. Ma olin natuke temaga ja kui ta lahkus, siis hakaksin prantsuse keelt õppima. Kui Preston koju jõudis, siis arendasin veel oma prantsuse keelt, seekord siis rääkimis ja arusaamis oskust. Kergelt midagi isegi koidab juba.

Preston rääkis seda ka, et kõrgkoolid administratsioonid streigivad ja kõik eksamid on nädal aega edasi lükatud. Et praegu peaks tegelt siis sess olema ja normalement peaks esmaspäeval kõrgkoolidel asi läbi saama ja suvepuhukus algama. Või vähemalt selles koolis, kus enamik aiesecareid käib. Täna oli siis see suur päev, kus ma endale lennupiletid ära ostsin.

Kolmapäev, 13. Juuni

Tunis – Rooma           9:00 – 11.20

Rooma-Riia-Tallinn    13:55 – 20:30.

Nii et normalement võib 13. juuni 20:30 mind vastu võtma tulla Tallinna Lennujaama.

Ma ei teagi, mida ma praegu tunnen. Ühelt poolt kergendust, et ma selle lõpuks ära tegin ja teiselt poolt arusaamist, et mul on siin jäänud ainult neli nädalat.

17.05

Töö juures toimus lõpuks kauba laadimine. Ma suutsin jälle endale seal minirabanduse tekitada, kui nägin paljusid asju konteineri kõrval ja see suht täis. Õnneks oli teine veel tühi. Kuidagi ime läbi sai muidu 30 valgest lauast 30 rohelist ja 10 mixed. Ma ei kujuta ette kuidas ma seda seletama peaks hakkama kliendile, nii et sellega saab veel nalja. Ja muidugi ütles transpordifirma meile valed konteineri koodid, nii et dokumendid olid valede koodidega. Üldse me mõlemad Amiraga olime nagu peata kanad seal. Palju segadust ja uusi asju. Väsitav päev oli. Pärast tööd sain Katy ja Kaceyga Fontanas kokku ja võtsin oma head kohvi, et päeva paremaks muuta. Kolasime rõõmsalt poodides ja ma sain uue kleidi ning pluusi omanikuks. Pluus meeldis muide Katyle niiväga, et ta ostis ka selle endale. Nii et me saame nüüd koos ringi käia ühesuguses riietuses ja inimesi segadusse ajada. Kuskil seitsme ajal saime Gloden Tulipi ees kokku selle briti tüdruga, kes siis aastaks õpetajaks pidi tulema. Ta nimi on Heather ja ta töötab hoopis ühes teises keeltekoolis nüüd. Kõndisime siis mööda tänavat kui jutt läks sellele, et mis põhjusel just Sfax. Vastus oli oodatult noormehe pärast. Aga sellest, mis edasi juhtus ei osanud ma küll oodata. Või noh ma tegin sel teemal nalja pigem. Et siis kui Heather ütles, et noormees ei ole tuneeslane, vaid mehhiklane algas kogu asi pihta. Me Katyga vaatasime üksteisele otsa ja hakkasime kordamööda pakkuma -  kas ta nimi on Juan (vastus jah) – kas ta töötab petrooliumifirmas (vastus jah) – kas ta on praegu Mehhikos (vastus jah). Ja siis jäime seima ja ütlesime Katyga samal ajal  ou mai gaaad. Ehk siis see noormees, kelle pärast Heather siia tuli on see sama meie mehhiklane Juan, kes on tegelikult koos Alexiga. Nii et siis selline lugu. Seal on veel palju draamat, aga vast saate aru üldiselt, mis teema on ja milles probleem. Õhtul kodus rääkisime Alexile ka, et kohtasime tüdrukut ja ütleme, et ta ei olnud just väga õnnelik. Enne magamist jõudsime veel edukalt trenni teha. Ja mu stalker1 helistas umbes sada korda. Ma temaga kordagi ei rääkinud ja lasin Katyl suhelda.

18.05

Mul ülemus on tagasi kontoris ja jätkuvalt avastame, mis kõik kauba transpordiga lahti on. Oh joy. Väga väsinud olid õhtuks ja et asi ikka täiega oleks sattusin kokku oma stalkeriga 2 tänaval. Just great! Õnneks ma olin piisavalt väsinud, et mitte viisakas olla. Kodus tuli kiire pimpimine ja siis läksime Katy ja Alexiga Boulevardi karaokesse. Meil vedas sellega, et Slim just helistas, et mind karaokesse kutsuda ja siis saime temaga koos autoga sinna. Kohale jõudus nägim, et Khadija oli õues endast väljas, kuna osad aiesecarid olid ette teatamata kohale tulnud ning meie kohad ära võtnud. Neid oli jah üsna palju seal sees, aga õnneks osad läksid minema enne kui asi algas. Karaoke ise oli õnneks enamuses inglisekeelste lauludega. Üks tüdruk muide suutis nii kohutavalt laulda, et ma pidin kõrvad kinni katma jubedusest. Pärast karaoket viis Slim meid Carrefouri, kus saime Heatheriga kokku ja siis juba Terrassi. Saime seal tänud Slimile teise korruse privaatse nurgakese endale. Teemaks oli meil muidugi kaunis armukolmnurk. Kuskil 11 ajal said jutud räägitud, asjad veits selgemaks ning Slim viis meid koju. Magama sain kuskil kahe ajal, ma ei teagi, mida ma nii kaua tegin.

19.05

Hommikul ärkasin Slimi kõne peale, et läheme kohvi jooma. Kuna mul veel Kerkennah praamini aega, siis olin nõus. Minu väljapakutud 30 min sai tund aega, nii et see kohvi oli üsna kiiresti joodud. Ma jõudsin muide alla minna, siis ümber mõelda ja Kerkennah asajad kaasa võtta (ning riided vahetada) ning Sousse rahvale (Andre, Andra, Cristina ja Clement) „Tere“ öelda, enne kui lõpuks kohvile saime minna. Sadamas oli enne kahte, kuna Alexil oli mingi paanika. Ja siis ootasime seal pool tundi kuni sai selgeks, et autosid on nii palju, et need ei mahu 14:30 praamile. Tore eksole. Õnneks on seal kaks praami suht samal ajal, kuna kaks suuremat praami tegid siin paar nädalat tagasi kokkupõrke ja nüüd liiguvad need veirda graafiku alusel. Parkisime siis ennast sellele teisele praamile ning ootsime kuskil 30-40 min et see liikuma hakkaks. Praam ise oli vana ja võttis kauem aega kui tavaliselt, et kohale jõuda. Kerkennahil peatusime mingi Fathi sõbra juures. See oli selline veider maja, nagu blokkidest kokku pandud ja keskne osa oli puidust, mis siin on suur ilmaime. Meie käsutuses oli üks magamistuba, vets-vannituba, köök ja avatud st ilma ühe seinata nn elutuba – lauatuba. Alguses käisime rannas, see oli nii paarkümmend meetrit meist, osa rahvast käis ka ujumas, aga minu jaoks tundus veits külm vesi olevat. Õhk ise oli muidu soe, selline üsna lämmi. Söögiks olid mereannid, need on ikka nii heaad. Õhtul tulid Katy ja Preston ka. Üldse oli meid kokku seal kuskil 20.  Üsna suur seltskond. Õhtu-öö möödusid tantsides, rääkides, süües ja niisama lõbutsedes. Kuskil kahe ajal algas pihta Kolmas Maailmasõda. Ma täpselt ei tea, mis seal juhtus, aga keegi pani Alexile ning Katyle shampooni näkku, kui nad magasid ja siis nad tahtsid kättemaksu. Kättemaksust sai veesõda. Ja ikka päris korralik, nii et nt Katy oleks nagu riietega ujumas käinud. Vett lendas igale poole ja põrand ujutas. Ma õnneks nii ligumärg ei olnud kui Katy ja enamus rahvast tilkus seal. 

Andrega praamil

Kaunis viljapõlluke Kerkennahil. Ja palmid.

Meie majake. Andra, Clement ja Ahmed.

Njämmnjämm

Njämmnjämm vol 2

20.05

Hommikul ärkasin äratuskella peale, kuna osa inimesi pidi hommikul tagasi Sfaxi minema. Ja siis tagasi magama. Ilm oli üsna tormine seitsme ajal. Järgmine kord ärkasin peale kümmet. Ja siis hakkasin koristama, kuna köök nägi päris õudukas välja. Õnneks oli Amin mulle toeks ja maja omanik samuti. Kuskil kaks tundi jamasime seal. Pärast läksime mere äärde jälle. Mis mulle Kerkannah juures meeldib on see õhtusik. Sa võid olla inimestest ümbritsetud, aga kui sa vaatad merd ja palme ja neid triibulisi kaluripaadikesi, siis kõik muu ununeb ja sa saad olla oma mõtetega üksi. Ma ei oska seda tunnet sõndega väjendada, mis mind seal valdab. Täielik rahulolu ja just seal ja paregu hetk. Ma saan lõpuks aru, mis paljud inimesed peavad Kerkennahit lemmik-kohaks Tuneesias. See on lihtsalt nii peaceful. Täna oli ujumise poolest samm edasi, kuna käisin jalgupidi vees. Aa muide öö jooksul oli vesi mitu meetrit alanenud. Plaan oli jõuda kahesele praamile. Sadamasse jõudes nägime ülipikka autode rivi. Nii et me väga ei lootnud sellele praamile saada. Sousse rahvas läks ees ära, kuna nad pidid veel edasi koju liikuma. Kuidagi ime läbi saime oma kaks autot ka praamile. Üsna napilt muidugi. Mohhamedi auto oli eelviimane, mis mahtus, me suht kõik närisime seal küüsi, et kas ikka saab või jääb maha. Saarest eemalduses tabas mind täielik kurbusehoog, kuna see ilmselt mu viimane kord sel suurepärasel saarel. Taadaaa, Kerkennah!! Sfaxis läksime kõigepealt louage jaama, et Sousse saaks koju minna. Andrega oli kõige raskem hüvastu jätta (või siis see you soon), kuna ma ilmselt ei näe teda enne kui me mõlemad lahkume. Zied tõi meid ilusti koju ja ma sain temaga Carrefouris shoppingul ka ära käia. Ja siis veetsin õhtupooliku väga tegusalt – pesin pesu, koristasin, tegin tantsu, pesin ennast ja tegin homseks süüa. Ja kirjutasin blogi pikalt. Ma avastasin, et ma olen endal tänase praamisõiduga õlad punaseks põletanud ning näo ka. Ma just mõtlesin, et pilves ilm, et mis see ikka olla saab, aga võta näpust. Ilm muidu oli väga lämmi jätkuvalt. Ja tuul on ülikõva, lõi meil toas akna lahti enne ööd veel ja muidu laamendab ka meil uste-akendega.  

·         Basseinipeo pildid on endiselt mu mälupulgal, mis on Joe käes. Kes muide läks vahepeal meil USA-sse.

·         Ülejäänud Kerkennah pildid on Andre käes, loodan need temalt kunagi kätte saada.

Tsau Kerkennah! Kunagi ma tulen su juurde tagasi!

21.05

Hommikul ärkasin nina kinni ja kurk valus. Täna töö juures oli internet  aeglane. Ma üritasin blogi üles panna, aga tunni ajaga laadis neli pilti ja siis ma loobusin. Töö tegemine oli eriline piin selle pärast. Selline tunne, et pane leht laadima, tee väike uinak ja siis saad lehte vaadata. Ja kurk muidugi jätkas rõõmsalt valutamist. Ossema ütles mu viisa kohta täna, et homme saan. Kuna see nende homme on igavesti juba kestnud, siis küsisin selgituseks, et kui pikka on Tuneesias „homme“. Vastus oli, et umbes 1,5 kuud. Jeiiii, tore on. Pärast tööd sõitsin medina juurde, et Kacey ja Katyga kokku saada ning mingit toredat raamatukogu-poodi vaatama minna. Seal on selline süsteem, et lähed oma raamatuga sinna ja siis saad selle mõne muu vastu vahetada. Meil mõlemal oli Katyga täna muide sinised ühesugused särgid seljas, et inimesi segadusse ajada. Raamatupood ise oli muidugi kinni, kuna täna on esmaspäev. Ma unustasin selle täiesti ära, et downtown puhkab esmaspäeviti. Edasi läksime läbi medina nagu kohalikud kunagi Carrefouri. Ma ei olnud varem medinas käinud esmaspäeviti ja see nägi üsna tühi välja. Pärast tulime koju ja paar sammu enne maja tuli mul meelde, et vett on vaja nii et läksin tagasi poodi. Õues on tegelikult täitsa soe hoolimata sellest, et päikest ei ole ja taevas on kahtlaselt all. Ma olin lühikeste käistega särgiga ja sandaalidega näiteks. Koju jõudisn siis omadega poole kaheksa ajal. Kaheksast hakkas pihta bootcamp pärast mida kiire pesu ja ettevalmistus kokkamiseks. Kuna Alex tegi meile pannkooke Rumeenia moodi, ning ka Katy ja Kacey kokkasid, siis mina sain oma sööki alles pool 11 tegema hakata ja järgneva tunni ilusti köögis veeta. Pannkoogid muidu oli täitsa kohe nagu päris, kui välja arvata see, et need meenutasid pigem creppe. 

Bootcampime, Nele video, basseinipidu ja Chaffer

Üks galaõhtu pilt ka veel uue LCPga

08.05

Täna tuli jälle Ines meile külla. Ma ei saa aru täpselt, mida ta tegema peaks. Ma ümbertnurga kuulsin, et ta on nädal aega Sfaxis ja peaks oma praktikat siin tegema, aga ma pole teda näinud reaalselt midagi tegemas. Tuleb enne keskpäeva, on paar tundi kontoris ja siis kaob jälle. Meie ühine sõber Slim rääkis mulle Skypes, et ma peaks Inese nutma ajama ja panema tööd tegema, kuna ta on nii laisk. Aga väga tore tüdruk sellegi poolest. Rääkisin ka Alexiga ja ta rääkis, et ravib oma peavalu sellega, et paneb suitsu kõrva. See pidavat õhu välja imema. Nii et ta suitsetab kõrvaga. Üliveider. Sain jälle seal transpordifirmadega tegeleda. Mida ma tegelikult üldse ei peaks tegema, kuna meie termin on EXW ja transport on kliendi mure. Aga ma olen nii nice lihtsalt. Sellega tekkis meil Chihebiga lahkarvamus ka või noh, erinev nägemus asjast. Asi lõppes kihlveoga kohvi peale. Töölt koju sain Slimiga, kes kõigepealt viis mu koju asju võtma ja siis läksime koos Carrefouri. Seal väike shopping, vahepeal kõne mu stalkerilt ja siis koju. Mul oli kõht jube tühi, aga süüa teha loomulikult ei saanud, kuna köögi gaas viidi vahepeal vannitoa gaasiks. Helistasime siis Hamdale, et ta meile appi tuleks. Ta vastas alguses, et see on võimatu kuna ta peab minema kohvikusse kohvi jooma. Eemmm…sorry, et meie vajadus sooja vee järele ja söömise järele su igapäevast kohvikus istumist kuidagi takistab. Ma helistasin ka talle ja siis ta ütles, et tuleb. Ootasime ja rääkisime ja siis lõpuks ta ilmuski Sofiani ja gaasiga. Jeeiiii. Ja siis hakkas pihta cooking-fest. Ma tegin endale kana-brokoli-spinati rooga. Spinat on siis siin mu uus avastus, nii hea on. Kacey ja Alex küpsetasid ka seal ning siis tuli Katy, kes otsustas, et mu toit on nii hea ja hakkas seda sööma :D Nii vot siis, arendan oma cooking-skille siin. Poole kümne ajal käisime Alexiga all juua ostmas. Muide mul on eilsest bootcampist nii valus, kummardamine on eriti valus. Aga valu on hea. Õhtul vaatasime Katyga lennupileteid, tutvusime olukorraga ja homme ilmselt ostame ära.

09.05

Hommikul kui ma töö poole kõndisin sõitis mu kõrvale üks mu stalkeritest ja üritas mingit vestlust aretada. Ta hakkab kõhedust tekitavaks muutuma juba. Täna oleks ma idee järgi pidanud viisa kätte saama, aga politseionu ei tulnud kohale. Pärast tööd käisin Route de Gabesi (ehk enda) Carrefourist läbi, et taaskord veinivalikuga tutvuda ja seotasin endale mustadeks päevadeks pudeli odavat valget veini. Per placa taksojuht, kellega ma linna sõitsin hakkas mulle väga ootamatult minuga inglise keeles rääkima. Ise oli selline vanemapoolne kiilakas härra, nii et mind täitsa kohe huvitab miks ta inglise keelt oskab. See ei ole siin just igapäevane nähtus. Kodus otsustasin prantsuse keelt veits õppida ja kui ma parajasti rõdul omaette omas mullis olin, hakkas Preston järsku rääkima. Ja ma võpatasin-ehmatasin kohe vääga palju. Lihtsalt tühja koha pealt „Good student“. Väga ootamatu oli see. Kuskil seitsme ajal hakkasin õhtustama – süüa valmistama –mõtlema. Täna tuli Katy varem koju, kuna tal üks õpilane oli haigeks jäänud. Ta rääkis, et neile tuleb homme uus töötaja UK-st. Tüdruk võttis ise firmga ühendust ja ütles, et tahab aastaks tööle tulla ja samal ajal araabia keelt õppida. Aastaks, Sfaxi, Schooling Plusi – ilmselge järeldus on see, et tal on siin noormees. Eriti veel kuna ta hakkab elama peres. Ehk saab homme loodetavast rohkem kuulda sellest. Ja AIESECi uus praktikant USA-st saabus ka täna, laupäeval on tema welcome party. Ta tuleb siia projekti jaoks, nii et ilmselt ei tee midagi. Üheksa ajal algas meie bootcamp, seekord liitus ka Kacey. Enamuse ajast ta küll viilis, aga vähamalt ei istunud üksinda toas internetis. Progress seegi. Kestis ta jälle tunnikese ja homme ma ilmselt voodist ei tõuse valu tõttu. Magama sain üllatavalt vara ehk enne keskööd. Skoor!

Muide Kacey jäi täna töö juures magama :D

10.05

Hommikul helistas Caro, et ta lend jäeti ära ja kas ma ei saaks vaadata, millal ta uus lend on. Uurisin seal siis, aga tema lendu nagu ei olekski kuskil andmetes olemas. Pärast ta helistas mulle tagasi ja teatas, et järgmine lend on kahe päeva pärast. Ncallah muidugi. Viisat endiselt ei ole, kuna politseinik ei suuda seda minuni kuidagi toimetada. Küll aga käis mu viisa temaga Tunises kaasas. Homme siis järgmine katse. Positiivne on see, et täna viidi mu foto kuskile viisa jaoks. Ines ilmus täna jälle välja koos Makramiga ja isegi tema ütles naljaga, et Ines on hard working. Nii et keegi väga ei usu temasse. Muide meil on jälle mingi veekriis, nii et vets ei tööta. Jälle. Pärast kodust läbikäimist suundusime tüdrukutega 100 m’sse, et Nele sünnipäevavideot filmida. Plaan oli see, et Katy on oma kaamerga kaameramees. Plaan feilis täiega, kuna kaamera aku sai täpselt enne filmimist tühjaks. Kasutasime siis minu telefoni. Ka seal suutis Katy demostreerida oma halbu kaameramehe oskusi kui ta ei filminud siis kui ta filmima oleks pidanud. Lõpuks saime ikkagi mu video tehtud. Kuigi vahepeal oli küll tunne, et motikaga kihutajad ajavad mu alla. Ma filmimise käigus lõin kogemata jalaga peaagu ühele rollerivennale vastu nägu. Ups. Pärast filmimist läksime läbi medina (fissafissa muidugi) Carrefouri. Seal shoppasime ja siis koju. Siin hakkas kokkamisring pihta ja Katy tegi minu brokoli-spinati-kana sööki. Jeiii, ma olen kuulus kokk nüüd. Õhtul oli mul Prestoniga pikk jutuajamine tema probleemidest ja no ta tahtis lihtsalt kellelegi, keda ta usaldab oma elu kurta. 

Sünnipäevavideo

11.05

Täna sai jälle nalja sellega, et transpordifirmaga oli arusaamatus kuna neile öeldi, et laadimine toimub sadamas, aga meie ootasime konteinereid enda lao juures. Sellega oli jamamist, aga lõpuks (loodetavasti) sai asi korda. Mul oli Chihebiga ka huvitav jutuajamine. Ta andis mulle täna boonuse ilus olemise eest ja ma ütlesin, et saan selle eest lennupileti. Hakkasime siis rääkima ja põhimõtteliselt ta ütles mulle, et mine käi kodus, mõtle välja, mida magistriga teed ja siis tule tagasi. Ja üldse ma peaks Tuneesias magistri tegema, selle üheaastase. Ta ikka vist ei ole väga okei sellega, et ma ära lähen. Iseenesest on see muidugi armas, et mul on siin koht olemas ja ma olen osa BPS perest. Lisaks rääkisime veel viisast ja ma kommenteerisin politseinikuonu sõnaga „tuneeslane“ aka ütleb üht ja teeb teist, kuna nad ei taha siin kellelegi ei öelda. Selle peale hakkas Chiheb rääkima, et misasja, tema ei ole tuneeslane, kuna ta arvas, et ma ütlesin seda tema kohta :D Lõuna ajal õpetas Amira amulle raabia keelt ja ma oskan nüüd oma nime kirjutada (finally) ja kohvi küsida – Inthm 9ahwa. Siin kirjakeeles kasutatakse numbreid häälikute jaoks ja 9 – kha. Kuskil nelja ajal lendas Chiheb mu juurde ja teatas, et ME läheme kella kuueks tema juurde grillima, Slimi sünnipäev on seal. Mul jäi üllatusest suu lahti, kuna ta ei öelnud, et kas sa tahaksid tulle või et sa oled kutsutud, vaid ei me läheme. Ma siiski ütleisn, et mul on juba plaan õhtuks olemas, aga et kui ma ümber mõtlen, siis jah. Veider vestlus oli see. Kodus teatas Alex et meie õhtune plaan lükus hilisemaks ja teise kohta, nii et ma plaanisin ikkagi Slimi sünnale minna. Helistasin ja rääkisin ja mulle helistati ja räägiti ja lõpuks tuli ikka välja, et ma ei lähe, kuna loomulikult on tuneeslaste kell 6 kell 8 ja ma oleks pidanud juba 9 tagasi kodus olema. Jäime siis oma esialgse plaani juurde. Kui Katy koju jõudis ja Mohhamed ning Jo siia tulid läksime koos nende majja. Mohhamed (Liibüa) on see tüüp, kes meiega Sousses ka oli ja Jo (Venetsueela) on tema ülemus ja nende maja on see basseiniga. Teel Sidi Mansouri, kus nad elavad rääkis Mohhamed, et enne ei olnud sellist riiki nagu Liibüa, vaid Gadafi Rahvavabariik vms. Mina seda näiteks enne ei teadnud. Ja et Liibüa autodelt on nüüd selle eelmise riigi nimetused maha kraabitud/kinni kleebitud. Mohhamed saadetaksi tagasi Liibüasse tööle ja ta ei ole selle üldse üldse õnnelik kuna nagu ta ütles, siis paljud ta sõbrad on selles sõjas surma saanud ja ta ei taha neile järgi minna. Igatahes siis muidugi läksimebasseini ujuma, kuigi kell oli ala 10-11. Alguses ei olnudki väga külm, aga pärast hakkas veist. Jo tegi meile süüa ka, et pani liha-juustu vardad ahju. Kahjuks läks tal meeldest, et juust sulab kuumas, nii et kogu juust oli ilusti ahjuvormi põhjas. Pidu kestis täie hooga ja magama saime kuskil kolme ajal. Kacey läks muidugi meil nii kesköö ajal tuttu. 

12.05

Ärkasime pool seitse ja Mohhamed tõi meid ilusti koju. Ma läksin muidugi magama, nii poole üheksa ajal, ja teised läksid tööle.  Ärkasin kuskil poole kolme ajal ja käisin pesus. Nelja ajal tuli meile Meher järgi ja läksime autolaadale. Meheri ja Prestoni töökohal oli seal boks. Näitus ise oli minu jaoks üsna mõttetu, nii et enamuse ajast olime kohvikus. Pärast läksime Kacey ja Alexiga poodidesse kolama. Mul oli eesmärk endale uus küünelakk saada, aga lõpuks leidsin nii toreda poe, et ostsin muidu asju ka. Koju jõudsime seitsme-kaheksa ajal. Üllatusena oli Katy varem koju tulnud, nii et tähistasime pidulikult puuviljasalatiga. Kella üheks ajal peksin inimesed maast lahti, et ennast liigutada. Nad küll alguses arvasin, et väga ei viitsi, aga ma kasutasin sama motiveerimistehnikat, mida Nele ja Dagny puhul Saksamaal Hansu juures. Lõpuks siis olime kõik kenasti valudes jälle. Midagi erilist õhtul enam ei teinud, kui välja arvata see, et meil oli Prestoniga jälle tõsine jutuajamine. Seekord siis inimeste iseloomude kohta.

13.05

Hommikul ärkasin poolvabatahtlikult poole kümne ajal, kuna täna on plaan Kacey ja Alexi ülemuse ning tema naisega Chafferi minna. Mister Mohhamed lubas, et helistab 9-10 ajal, mis tähendab, et ta helistas kuskil pool 11 ja üheteistkümne ajal oli minek ka. Sõitsime misteri Mercedesega Chafferi poole ja tegime mingil põhjusel iga apteeki juures peatuse. Nad otsisid mingit rohtu, mida nad vist lõpuks ei leidnudki. Chaffer ise on Sfaxist umbes 25 km lõuna poole ja enamuse aastast kummituslinn. Sfaxi rahval on seal suvilad ja nad veedavad juuni-septembri enamasti seal. Käivad ikka Sfaxi tööle, aga enamuse ajast on seal, kuna suvel lõpeb igal pool tööpäev kell 12. Nende suvila oli väga ilus ja ikka basseiniga nagu kord ja kohus. Hetkel nägi see muidugi väga õnnetu välja (nagu ka ülejäänud linn) kuna hooaeg ei ole veel alanud. Sellest hoolimata oli rahvast rannas siiski liikumas. Mr. Mohhamed oli väga tore ja ostis meile vett, mahla, küpsiseid. Me saime need pärast endale, nii et saame nüüd mahla- ja küpsisepidu pidada. Veetsime siis kuskil alla poolteise tunni päikse käes ja suutsime edukalt ülejäänud rahva (kelleks olid umbes keskooliealised või nooremad poisid) tähelepanu endale saada. Kacey muidu meil kardab väga päikest ja istus terve aja varju all. Ta rääkis meile veel, et neil Hiinas õpetatakse, kuidas mitte päevitust saada. Põhimõtteliselt, kui tahate pruuniks saada, sööge rohelisi köögivilju ja rediseid ning ärge sööge tomateid. Kahe ajal läksime kõrvalasuvasse linna lõunat sööma. Eelroaks oli brik fruits de mer. Brik on siis selline hästi õhuke (peaaegu läbipaistev õhuke) tainast tehtud küpsetis maitserohelise ja munaga vms, ja lisaks siis mereannid. Pearoaks oli mul grillitud kala. Väga hea oli. Üldse siin on kala ja mereannid väga maitsvad. Kuskil nelja ajal läksime tagasi randa. Alex tahtis hirmsasti ujuma minna ja pärast iseendaga arupidamist (sest vesi tunus liiga külm) läksin ka ikkagi. Nii et mul nüüd Vahemeres ujumas käidud. Vesi tegelt oli täitsa soe, soojem kui meil Eestis suvel. Nt Piritaga võrreldes. Väga mõnus oli. Veits kehvasti oli see, et meil olid rätikud nende suvilas, nii et pidime loomulikul teel päikse ja tuulega kuivama. Kuskil kuue ajal läksime tagasi suvilasse ja loputasime end mereveest puhtaks. Sfaxi jõudsime seitsme ajal ja ma läksin siis hoppadi-hoppadi (tegelt taksoga) Promogrosse. Kodus tagasi avastas Alex, et mul on randid näha. Jeeehuuu, päike ei ole mind veel hüljanud. Õnneks midagi ei valuta ja on lootus, et ma olen ka võimeline värvuma tumedamaks.

Homme-ülehomme leian ehk kuskilt reede õhtu pildi ka üles. 

Streik, valimised, fancy dinner ja bootcamp

02.05

Hommikul läksin tööle uute kingadega, mis oli viga nagu hiljem selgus. Aga õnneks olen ma varasematest kogemustest õppinud ja võtsin tööle sandaalid kaasa. Esimese asjana kui ma konrotisse jõudsin sain kõne Chihebilt. Ta oli kuidagi väga õnneliku häälega, nii et pärisin, et mis tal viga. Ta oli Tunises nagu tuli välja ja selle pärast rõõmus. Siis aga teatas, et Tuneesia toll on streikima hakanud ja ei tööta kolm päeva. Mul täpselt selline tunne, et „Greeeaaaaaat. Just greeeeaaaaaat!“. Nimelt meil oli vaja tollist paberid kätte saada, et reedel konteiner Malta poole teele saata. Otseloomulikult me seda nüüd teha ei saa, nii et asi tuli transporidfirmaga ja kliendiga ümber korraldada. Lõpuks jäi see variant, et ma otsin, et leida järgmiseks nädalaks uus transpordifirma. Aga väga paanika oli paanika oli päeva esimene pool, rohkete kõnede ja kirjadega. Vahepeal käisin Carrefouris piima ka ostmas kohvi jaoks, kuna autojuht läks Ossemaga Tunisesse. Mingi hädajuhtum pidi olema. Täna sain prantsuse keelt ka tõlkida. Pärast tööd kuue ajal käisin krediiti ja tomatit ostmas. Kodus hakkas mul pihta kokkamine. Algus oli küll veidi konarlik kuna keegi oli mu kana sügavkülma toppinud nii et ma pidin selle kõigepealt sealt tuvastama. Lõpptulemus oli kana-brokoli-porgandi-creme fraise-asi. Üsna hea tuli välja. Täna pidin renti ka maksma, nuuks nuuks. Homme on siin kohaliku AIESECi juhatuse valimised, kuhu ma küll kahjuks minna ei saa, aga ma loodan, et Katy saab, nii et teeb mulle live-ülekannet seal siis. Õhtul hakkasime Katyga mäesuusatamisest-lumelauatamisest rääkima. Ta rääkis, et ta mingi hetk oli Itaalias vist perega sõitmas käinud ja a la esimest-teist-kolmadat korda suuskadel. Ja otsustas mingi shortcuti võtta, see aga oli üsna must mägi olnud. Nii et ta lasi alla sealt kükkis, pm suuskade peal istudes. Ja siis möödus karjudes mingist algajate grupist. Mängis inimkeeglit seal. Igatahes selle algajate grupi rahva näoilmed olid olnud täpselt sellised, et you are doing it wrong. Ma ei oska seda eesti keeles nii hästi seletada, kui tema inglise keeles, aga täiega naljakas oli.

03.05

Täna ei olnud Chihebi jälle terve päeva kontoris. Ma ei tea ka, kus kohas ta olla võib. Muidu jätkasin streigi tagajärgede likvideerimist. Vahepeal sain Katylt update valimiste kohta. Töölt lahkusin 10 min varem, et ka Centre des Jeunes’sse valimistele minna. Nendest räägin lähemalt ka. Igatahes siis veits enne üheksat õhtut said valimised läbi ja kõnidsime Katyga Carrefouri. Üsna kahtlane teekond oli, kuna Sfax on õhtul suht inimtühi. Kui välja arvata need autodega nimesed, kes meie juures peatusid. Koju otsutasime siiski taksoga minna, kuna 1) mu kingad otsustasid mind jälle tapma hakata 2) veits creepy oli. Kella kümneks olime kodus ja õhtustasime-valmistasime homseks süüa. Me pidime alguses Juani sõbra juurde Caro byebye partyle minema, aga täna tuli välja, et Juan saadeti kolmeks nädalaks Mehhikosse. Ja lihtsalt niisama, kolmepäeva õhtul öeldi ja neljapäeval oli juba Tunise lennujaamas ja ootas lendu. Nii et kõik meie plaanid löödi segi. Õhtul sain veel Prestoniga prantsuse keelt rääkida. See oli nii raske, lihtsalt aju töötab täiskiirusel, et õigeid sõnu, vorme, käändeid, hääldusi jms leida. Oehh. Ja ta võttis nüüd endale eesmärgiks mind prantsuse keeles rääkima saada. Ja lubas, et proovim enam mitte naerda. Ta ei suutnud isegi seda lubadust mitte anda naermata. Läheb hästi.

Valimised siis ja see jutt on rohkem aieseci sisestele inimestele võrdluseks.

Protsess on selline:

·         rahvas kuulutab ennast ametlikult kandidaadiks (seekord siis FBs)

·         igal kandidaat esitab oma tegevusplaani

·         neil on mingi debatt ka millalgi, selle kohta ma suurt midagi ei tea

·         nädal enne valimispäeva esitati avaldus: id-kaardi koopia, passipilt, inglise ja prantuse keelne manifesto (küsimused AIESECi kogemuse kohta ja muud fluffit värki), avaldus, et kandideerib inimene ja kui oli siis inglise keele oskuse tunnistus.

·         valmispäeval on kõne kuni 10 min, enamasti 1-2 minutit, ja siis Q&A 30 min. Küsimusi küsiti nii araabia, prantuse kui ka inglise keeles ja pidi vastama selles keeles, milles küsitakse. Kui ei tahtnud vastata võis wave teha. Küsimusi küsis iga inimene ise kohapeal.

Pärast kõike seda hakkas hääletamine. Nii et siin ei anna täisliikmed confidence, vaid kohe valitakse positsioonile ning LCPl ole mingit õigust oma meeskonna kokkupanemisel. Ja kõik need 26 täisliiget läksid kordamööda oma ballotiga nurga taha hääletama. Pärast loeti hääled rahva ees kokku. Nii et rahvas teadis tulemust enne kui kandidaadid. Ja siis muidugi õnnistati neid veega sisse.

Igatahes siis asi väga teistmoodi. Eriti see avalduse osa. Ma olin kohe pettunud selles, lootsin midagi asjalikumat. Aga positiive oli see, et see pidi ka inglise keeles olema.

Tulemused (mitte et need teile midagi ütleks, aga ikkagi :D):

Järgmine LCP on Chahine. Melek oli ka alguses kandidaat, aga valimispäeval selgus, et ta unustas enda pildi kaasa panna ja tema kandidatuur eemaldati. Pärast ma rääkisin temaga ja tuli välja et ta mõtles pärast enda väljakuulutamist ümber, aga kuna mingid probleemid olid mingite seaduslike asjdega, siis ta ei saanud enda kandidatuuri tagasi võtta. Ja nüüd ta plaanib MCsse kandideerida.

VP ER: Kotti Emna . Teine kandidaat oli bitch Medja. Haaa-haa ta ei saanud. Kõik EPd on rõõmsad.
VP ICX: Molka Mimo 
VP OGX: Chiheb Boussetta 
VP F: Houcine Kilani 
VP P: Med Ali Maksoud 
VP TM: Hédi Souissi. Fadi oli teine kandidaat ja nad mõlemad nutsid, kui tulemused teada said. Nii kurb oli Fadit vaadata.

04.05

Enne tööd suutsin väga edukalt oma kauni Eestist kaasa võetud peegli ära lõhkuda. Juhhei. Töö juurde jõudes olin üliväsinud, ma ei tea miks ja takos oleks peaaegu magama jäänud. Enne kui ma tööd alustada sain oli mul kahtlemata kohvi vaja. Kuna aga piim oli otsa saanud mul, siis pidin sellel järgi käima. Enne veel oli mul prantsuse keeles (!) vestlus valvuriga, et Mohhamed läheb kümne ajal poodi, et ma ise ei läheks ja ootaks. Ma siiski otsustasin, et mul kohvi kohe vaja. Enne lõunat ilmus Chiheb ta tagasi, on endiselt elus veel. Ta rääkis, et sai AIESECI laupäevasele gala õhtule kaks kutset, et kui ma tahan võin temaga koos minna. Või siis mõlemad kutsed endale saada. Ma ütlesin siis, et ma ei usu, et aiesecarid mind niimoodi sisse lasevad, mille peale ta pakkus, et ma võiks oma juuksed lühikeseks lõigata ja mustaks värvida. Eeeiii vist. Samas need kutsed ei ole nimelised, seal on lihtsalt öeldud, et tänuks firma koostöö eest. Ja ma olen firma töötaja, mitte prakikant ja saaks nagu firmat esindada seal. Tundub loogiline, aga aieseci jaoks ilmselt mitte. Oh ja Ossemal on uus sekretär. Ma läksin koristajat otsima ja siis nägin teda. Mul oli alguses üsna hämmeldus, kuna ma ei osanud seda üldse oodata. Pärast tööd, kuskil poole kuue ajal tulin linna. Läksin MySmoothiesse lootuses apelsinimahla leida, aga ei. Seekord nad ei suutnud apelisine ka kuskilt välja võluda nii et läksin võtsin Petit Paris’st maasikamahla hoops. Täitsa hea oli. Kui ma maja juurde jõudsin, nägin seal Carot ja tema õpilast, kes läksid kuskile. Preston jõudis ka trepist alla samal ajal ja palus, et ma temaga kaasa läheks süüa ostma. Nii et sellest sai mu kõige pikem jalutuskäik üle tee ever. Me käisime kuskil 30-40 min üle tee pitsat ostmas ja poekeses. Ja pärast rääkisime Prestoniga köögis elust ja olu st. Pärast Prestonit tuli Alexiga rääkimisring, siis tuli Caro ka. Alex rääkis, et katkised peeglid neelavad energiat vms, nii et äkki on mu väsimuse põhjus hoopiski selles. Ma sain ühe Caro stalkeriga ka rääkida ja talle mingit udu ajada Caro kohta. Meid kõiki kutsuti Ziedi sõbra juurde restorani, aga ma olin liiga väsinud. Katy ka, nii et ainult Caro ja Alex läksid. Pärast siis kuuleme, kuidas neil edenes. Õhtul tutvustasime Prestonile ja Kaceyle Greace loomingut, kuna kumbki ei ole filmi näinud.

05.05

Ärkasin enne keskpäeva ja hakkasin kohe ülemusega rääkima kutsetest. Ta helistas Chahinile ja ma saan tema kutseid kasutada. Siis ootasin sada aastat, et saaks vannituba kasutada, kuna Preston otsustas endale pesupesemispäeva teha. Lõpuks pärast pikka ootamist ja enda ning Caro valmis saamist, läksime poodidesse kolama. Ilm oli täpselt nii palav, et ma otsustasin lühikesi pükse kanda. Sukad olid all, aga sellegipoolest suht kõik inimesed vahtisid mind tänaval. No sorry tõesti, minu jaoks ei ole normaalne 27 kraadiga pikkade teksadega käia ja ennast riidehunniku alla matta. Pärast poodlemist sain uue pesu ja 3 dinaarise särgi omanikuks. Särk ise on selline lilleline, nii et te ilmselt ei oleks iial mind sellega ette kujutanud. Käisime veel Carrefourist läbi ja siis koju. Varsti tulid ka Soussest külalised. Sellega oli teema, et Caro byebye party pidi algselt täna toimuma, aga siis koht langes ära ja siis kõik mõtlesid sada korda ümber, et kas ja kus, ja äkki läheme hoopis galale ja nii edasi ja tagasi. Kuskil tund enne galat ehk siis 19:30 sain ülemuse käest lõpuks kutsed kätte. Kella kaheksa ajal otsustasin ennast sättima hakata ja siis tuli mu kaaslane Katy ka koju. Oi, kui ilusad me olime ikka, saime kodus palju komplimente ja puha. Ma läksin oma ilusa sinise kleidiga. Kahjuks küll mu kott (ega Katy kott) riietusega ei sobinud, aga kes seda kotti ikka vahib, kui kaks blond koos kohale lendavad. Üheksa läbi jõudsime lõpuks kohale. Ja mis me nägime – otseloomulikult oli saal pooltühi ja inimesed alles voolasid kohale. Siis mulle seletati ka kutset, et ürituse algus on „alates 20:30“, mitte „20:30“. Olime sotsiaalsed, suhtlesime inimestega, istusime Brittany ja Mansouriga ühes lauas ja ootasime. Vahepeal läksime Katyga õue ootama, kuna väga palav oli. Seal olime ka tervituskommitee saabuvatele inimestele. Me nägime uue MCP ka ära ja inimesi teistest LC-dest. Kellam kümne ajal lõpuks äkki tuli eelroog, siis (ülivürtsikas) supp ja siis ma läksin õue õhku hingama. Kui ma tagasi tulin, olid teised kolm mu lauas juba toiduga lõpetanud ja mulle ei olnud veel toitu toodudki. Käisime siis selle kohta pärimas ja lõpuks ma sain ka oma toidu kätte. Pärast tuli smoothie ring ja tee ring. Vahepeal olid kõned ka ja tantsimised. Kõige viimane oli ilus ja ülimaitsev kook. Lõpuks kella kahe ajal vist lahkusime ja meid toodi autoga EP maja juurde, kust Zied meid peale võttis ja oma sõbra baari ülejäänud EP rahvaga viis. Baaris oli meid üsna mitu ja kõik teised minu ja Katyga võrreldes väga purjus. Me jõime ka ühe veini ja poole nelja ajal tulime ära koju. Me suutsime muide üheksakesi Ziedi autosse ennast ära toppida: Zied, mina, Caro, Katy, Kacey, Alex, Andre (Brasiilia – Sousse), Arthur (Cote D’Ivore – Sousse) ja Mogdar vms (Senegal – Sousse). Kõik see mees läksime EP majja ja siis tuttu.

 

EP maja tüdrukud

Autos

06.05

Ärkasin rahva soovil keskpäeva ajal ja käisin oma juustest suitsuhaisu välja pesemas. Pärast seda mängisime rahvaga SOLO kaardimängu kohe mitu tundi. Samal ajal helistas mulle sada korda üks Ziedi sõber, kelllega ma eile tutavaks said ja enda nr andisin lootuses, et ta on normaalne, mitte stalker. Nõustusin temaga kella kuue ajal kohvi jooma. Nelja ajal läksid Sousse poisid ära ja ma sain hommikust süüa lõpuks. Kella kuue ajal läksin siis Bilaniga või Bilaliga (pole kindel) kokku saama. Alguses käisime ta ema-isa juures, siis viisime ta sõbra koju, siis käisime ta venna juures, siis võtsime ühe ta sõbra peale, viisime ta koju riideid vahetama, kohtusime sõbra perega ja siis tuli sõber tagasi ja läksime Sidi Mansouri kohvi jooma. Lõpusk. Ma mõtlesin, et me ei jõua kunagi kohvini. Selle Bilaniga on meil päris huvitav suhtlus, kuna ta inglise keel ei ole just kõige tugevam ja ta sõber Ossema oli meil tõlgiks :D. Kohvikusse tulid kaks sõpra veel, seal jõin kohvi ja sõin crepi. Kuskil poole üheksa ajal tulime linna ja siis tiirutasime siin veel sada aasat ringi. Mul oli juba paanika, kuna ma tahtsin poodi minna ja kogu aeg me sõitsime poest mõõda ja tegime mingeid täiesti suvalisi ja mõttetuid ringe. Nad vist arvasid, et mul pole oma ajaga midagi targemat peale hakata. Lõpuks siis sain Carrefouris käidud ja siis koju. Oh jummel, ma ei tea, mis ma selle Bilaniga peale hakkan, ta on endale pähe võtnud, et ma olen nii ilus ja kena inimene. Ma üritan temaga sarkastiline olla, nagu ma ikka olen eksole, aga ta ei taipa inglise keelt piisavalt, et sellest aru saada ja siis arvabki, et ma olne kena inimene. Great noh! Õhtul oli tüdrukutega jutustamisringi ja pärast veel fotode tegemine, kuna Caro läheb homme ära. Kesköö ajal rääkisin veel ülemusega FB-s ja sain loa homme Caro byebye partyle minna töö ajast.

07.05

Hommikul ärkasin väsinuna. Töö juures esimese asjana loomulikult kohvi. Täna tuli meile Ines külla, kes peaks teooria järgi meie firmas oma praktikat temega, aga ega ta väga midagi tee. Ta on Chihebi naisevenna Makrami pruut, nii et ta ilmselt võib. Poole 11 ajal läsin Cafe Terrassi Carole tsau ütlema. Ma kohtasin ühte oma teist stalkerit ka. Ma üritasin küll teda ignoda ja nähtamatu olla, aga see ei õnnestunud väga. Kurja. Seal olin umbes tunnikese ja siis tagasi tööle. Aga jah, siis Caro läheb meil minema, mu kullakallis mexicana-witch-chicka. Ma kohtasin Ossemat ka ja ta ütles, et mu viisa on valmis ja ma pean seda Chihebi käest küsima. Täna ta läks enne m tagasitulekut Djerbale, nii et homme siis. Pärast mu olematut lõunat hakkasin transpordifirmadele helistama ja nii see päev mul lõpuni veereski. Enne kojuminekut käisin veel Route de Gabedi Carrefourist läbi. Muide siin on tuul täpselt nii tugev, et lükas sadamas ühe praami teisele otsa. Kuskil 20 vigastatud ja vara hävinenud + teistel paatidel kahjustused. Kodus esimese asjana sõin oma kaasavõetud lõunavõileiva ära. Ja siis kirjutasin tunnikese blogi. See on mul ikka tõsine ettevõtmine. Vahepeal avastan siin asju ka, mis Caro on maha jätnud. Ma peaks olema kurb siin, aga ma olen liiga õnnelik selle üle, et mul oli võimalus sellise toreda ja ägeda inimesega neli kuud koos veeta. Poole kaheksa ajal tuli Fedi meile külla. Ta oli kuidagi väga närtsinud olemisega, üritasime teda rõõmsamaks muuta, aga ei tulnud väga välja :D Kaheksa ajal hakkas minu, Alxi ja Katy Bootcamp ehk siis programm „Let’s exercise“. Kuskil tund ja veerand veetsime hüpates, jõudu tehes ja venitades. Väga tore oli ma pean ütlema. See, et mul pesemas käis soe vesi ära kadus enam nii tore ei olnud, aga õnneks oli ka külma veega talutav. Erinevalt sellest, mis siin talvel külma veega oli. Õhtusöök jäi täna muidugi eriti hilja peale, aga see oli üsna kerge ka. Ma sain Rumeenia kohta teada, et kui seal harjavarrega naise jalgu puudutada, siis ta ei abiellu. Sama nagu meil koogitükiga, mis külili pannakse taldrikule. Ja Rumeenia järgi ei tohi teisele inimesel otse kääre, nuga, nõela anda. Asi tuleb enne kuskile asetada ja siis teine inimene võtab selle sealt. Muidu lähevad inimesed tülli või midagi sellist. Ja enne magamaminekut oli ikka väga pehme olla kuidagi.

Laevad sadamas