28.05
Hommikul läksid ülejäänud tüdrukud Monastiri ja mina tööle. Ma oleks ka võinud minna, aga otsustasin, et saan seda transpordile kulutatavat raha muul eesmärgil ka kasutada. Töö juures oli üliunine olla. Uskumatu lihtsalt. Ma sain vist kerge kohvi üledoosi seal täna. Seletasin Chihebile veel oma arvutiolukorda ka ja kui ma ütlesin, et mul on Eestis kokku pandud arvuti, siis ta nägu kohe muutus. Et siis vist suht lootusetu olukord, aga enne kui mõni tark mees ei ole näinud, ei saa midag kindlat öelda. Pärast tööd üritasin Fadit kätte saada, et temalt Kerkennah kohta küsida. Teda ma kätte ei saanud, küll aga kuulsin Leah käest, et Fadil on midagi minu vastu. Selles suhtes, et mina ei teadnud, et me tülis oleme või midagi, aga ilmselgelt on midagi vahepeal toimunud, mis mul vahele jäi. Nii et Kerkennahile täna ei läinud. Kodus üritsin natuke magada, aga siis tulid just tüdrukud ja Preston tagasi. Prestonil oli täna praktikaaruande esitlemine, see läks hästi ja juulis saab kätte diplomi. Ilmselt läheb ta siiski 1,5 nädala pärast tagasi kodumaale ja siis tuleb siia diplomile järgi. Õhtul peksime jälle jääd sügavkülmast, koristasime (või noh mina koristasin) ja sõime pannkooke. Tuul on megatugev kaaskord, ikka nii et aknad jälle lahti. Tugeva tuule tõttu oli täna viienda palvekorra kutse erti tugev ja kajaga. See on ikka nii huvitav tunne, lihtsalt seisad rõdul ja kuulad vähemalt kuue erineva mossee kutset. Mida ma enne ei ole tähele pannud on see, et kui nt autoga sõita, siis palvuse ajal keeratakse volüüm maha ja kuulatakse mossee kutset. Isegi kui inimene ei käi mossees palvetamas, teeb ta seda ikkagi oma mõttes. Aa ja Preston nägi täna meie hiirt jälle ja pani talle nimeks Amy. Midu käis ka õhtul siin.
29.05
Hommikul tulesin bossile veel om arvutimuret meelde ja ta lubas mind aidata. Keset päeva oli meil spontaane nn areguvestlus. Chiheb ikka arvab, et international trade on hea ala millega tegeleda ja logistika sobiks ka mulle. Ja et see seitse kuud on mulle heaks kogemuseks olnud ja ma olen näinud kuidas asjad seestpoolt käivad.Ja ma pidvat liiga aus olema ning õppima asju ümber nurga rääkima. Ta rääkis sellest ka kuidas tema äri alusts, sellest kes ja kuidas teda mõtlema pani tuleviku üle, sellest kuidas algus oli väga raske ja et BPS on nüüd stabiilne ning nüüd keskendub SKCI arendamisele. Täitsa huvitav oli teda kuulata ikka ja mulle meeldivad meie sellised vestlused. Kahjuks-õnneks iga kord on mul kerge ahastuse tunne, et mida mina enda eluga peale hakkan. Tema on oma asja leidnud ja silmad särvavad kui ta räägib sellest kuidas talle meeldib klientidega suhelda ja neile häid lahendusi leida. Ma tahaks ka midagi sellist endale. Niisama teie harimiseks ka juttu: Tuneesias toodetakse palju ja erinevaid asju. Alezeeria ja Liibüa toodavad vähe, aga neil on selle eest raha. Nii et selle rahaga nad käivad Tuneesiast kaupa ostmas. Riik soodustab ka seda, et välisvaluutat saada (Tuneesia dinaari saab vahetada ainult riigis sees ja seda ei toihi riigist välja viia). Täna käisid meil siin Alzeeria ärikad, kes ostsid neli konteineritäit water coolereid. Kuskil 50 000 tükki. Ja nüüd tahavad SKCI kaudu mingeid puhastusvahendeid osta. Paljudel Tuneesia firmadel ei ole ekspordiluba, kuna selle jaoks peab 75 000 kapitali olema, va siis kui sa oled äsja kooli lõpetanud ja siis peab 10 000 dinaari olema. Selle pärast on Chihebil ka trading luba, et ta tegi selle otsuse noorena ära. Igatahes siis Alzeerija ja Lüübia ärikad tulevad meie juurde ja küsivad lisaks meie toodetele veel muude firmade tooteid lihtsalt selle pärast, et kõik saab ühest kohast kätte. Pärast tööd sain Chihebiga koju ja andsin talle oma arvuti. Ilm kiskus vihmale, aga ma otsustasin siiski Monoproxi minna ja enne kohalejõudsmist hakkas ilusti sadama. Sadu jätkus ka siis kui ma tagasi koju kõndisin. Ja välku lõik ka. Kodus tegin väikse cookingfesti. Üheksa ajal avasime ilusti veini ja koogikarbi, et tähistada Prestoni koolilõpetamist ja Alexi lahkumist. Hakkasime ühte toredat kaardimängu ka mängima, mis sisaldas ka promilliga toodete konsumeerimist. Hiljem liitus meiega veel Midu ja Alex tõi talle välja Rumeenia rahvusjoogi. See on ilmselt kõige jubedam jooks üldse. Maitse ja lõhn täiesti kohutavad, ma ei saa aru, miks keegi seda üldse vabatahtlikult jooma peaks. Midu arvas isegi, et kui ta oleks Rumeenia president, siis keelaks selle joogi ära ja paneks leiutaja vangi ja üldse ainuke võimalus sellise joogini jõuda on see kui midagi läheb mingi muu joogi valmistamisel väga valesti. Minu Vana Tallinnal oli palju suurem menu. Lõpuks oli Preston meil kõige rohkem purujus, kuna tal ikka üldse ei vedanud. Magama saime ilmselgelt liiga hilja.
30.05
Kaks nädalat Tuneesias ja nädal tööl jäänud veel.
Hommikune ärkamine ei olnudki nii raske kui arvasin. Kuna ma Alexi byebye partyle minna ei saanud, siis jätsime hommikul jällenägemiseni. Tal olid juba pisarad ka silmas. Ta on ikka nii kena inimene, ma ei oskagi seda seletada. Tööl sain tagasi oma arvuti. Praegu on sellele mingi kruvi juurde pandud, mis võimaldab arvutit sulgeda ja seda transportida, isegi avada saab paar korda, aga see on ajutine lahendus. Peab tehasest mingi uue hinge saama ja siis saab jälle vist töökorda. Ma ei ole päris kindel, mis värk on. Aga igatahes praegu mul arvuti näitab oma katkise kaamerajuhtme, väändudnud ekraani korpuse, olematu aku ja ülima aeglusega, et ta on veist väsinud. Töö poolest sain täna oma ümbernurgarääkimist arendada. Lõuna ajal käisin Ossemat häirimas. Ta lubas, ma ei tea, kas nchallag või for sure, et viib mu Tunisesse. Ja et ta hakkab mind taga igatsema. Ma tunnen ilmselt sama. Kui siin paljudega on nii, et ütlevad i will miss you moe pärast, siis tema puhul ma usun, et ta mõtleb seda. Päras lõunat mingi hetk oleks peaaegu, et magama jäänud, nii uni tekkis kuidagi. Ka kohvi ei aidanud selle vastu. Just siis kui ma olin koju jõudnud tuli meelde, et kurja vesi jäi ostmata, nii et läksin alla tagasi ja tegin jõutrenni 12 liitrit vett viiendale korrusele tarides. See on endiselt väsitav tegevus, eriti kui sul on kõht tühi. Kodus vestlesin Kaceya ja kui Preston tuli, siis temaga ka. Kui Katy ka lõpuks kohale ilmus, siis pidasime treeninglaagri taaskord maha.
Õhtul hakkas Preston jälle mu tüütamisega pihta. Selle puhul on ainuke hea asi, et ma saan oma sarkasmi treenida, er see siin ära ei kuluks. Parim oli see kui Preston hakkas meile rääkima, et kristluse sünnilugu ja tal tuli mingi filosoofiahoog ka peale. Mis ma kunagi varem unustasin kirjutada on see, et kui me Sousses käisime, siis ostsime sealt värskeid mandleid. Praegu algas hooaeg ja need on nii head siin. Eestisse jõuab kuivatatud variant, aga need värsked on palju paremad. Esiteks on nad suuremad ja teiseks lihtsalt värskemad.
Selline jupp on mul puudu arvutil
31.05
Täna suutsin vägagi edukalt oma veeklaasi sisu paberite peale lükata. Kohe kaks korda. Ei teagi, mis mul täna viga oli. Pärast tööd käisin Carrefourist läbi Katyle veini ostmas. Kodus sain olla umbes paar minutit ja siis läksime teiste EPdega mingit klaverikontserti kuulama. Me Katyga otsustasime jala minna konterdipaika ja saime medinas veits ringi guugeldada. Seal polegi nii keeruline liigelda tegelikult. 100 meetri juures liitusid meiega veel Wafa Tuneesiast, mingi tüüp Saksamaalt ja Leida (pole kindel kirjapildis) Kameruunist. Enne veel käisime poest läbi, nii et jäime kergelt hiljaks. Kontsert ise oli selles suhtes elamus, et inimesed sõid mu ümber krõpsu, lapsed rääkisid võrdlemisi kõva häälega ja saalist oli vb 1/10 täis. Pianist oli bulgaarlane, kes esitas Maghrebi heliloojate loomingut. Kogu üritus toimus halvatud laste toetuseks ja piletitulu (a 3 DT) annetakse neid abistavale organisatsioonile. Kusikil üheksa ajal olime kodus tagasi ja hakkas pihta cookingfest. Kacey rääkis veel meile et tomatit takistavad päevitamist, nii et sellepärast ma ilmselt koguaeg valge olengi, et mulle nii väga tomatid meeldivad.
01.06
Töö juures jätkus järgmine jama transpordifirmaga. Seal töötavad ikka täielikud tropid. Ma ikka kohe vihastasin nende peale. Viisat üritasin ka kätte saada Ossema kaudu. See üritus ebaõnnestus ja lõpuks ma testisin hoopis puuvilla temaga. Pärast tööd läksin kähku-kähku ENISesse Prestoni ja Maheri töö juurde. Seal sain kooki kuna ühel kolmest Ahmedist oli sünnipäev ja kui Katy ka kohale jõudis, siis läksime Maheri õe juurde juuksurisse. Ma lõikasin enda soengut lihtsalt lühemaks, aga Katy lasi teistmoodi üldse lõigata. Ehk siis ta ütles, et tehke samamoodi nagu Piretil. Ja talle täiega sobib selline lõige, ma ei saa aru, miks ta seda varem ei ole proovinud. Väga kena nägi välja. Edasi läkisme fissa fissa karaokesse Boulevardi, kus taaskord saime kuulata ka paari kohutavat esitust. Kõige veidram lugu, mida lauldi oli „Leave your hat on“. Ma ei kujutanud seda üldse ette karaoke lauluna, selline tunne oli, et peaks riideid hakkama seljast ära koorima. Järgmine peatus oli Heatheri juures, millele eelnes vahepeatus kodus. Heatheri juurde jõudsime kuskil kümne ajal äkki või enne seda. Ta korter asub Golden Tulipi lähedal. Seda on nii naljakas kuulata kuidas Heather räägib, iga teine sõna on „f*cking“. Preston oli muiudgi segaduses seal kuna kolm naitve speakerit koos ja nad rääkisid tema jaoks väga kiiresti. Nüüd ta saab vähemalt aru mis tunne meil on kui tema prantsuse keeles räägib. Hiljem tulid Schlumbergeri poisid Jägermeistriga ja nende seas oli ka Juan. Jeii, cabron on tagasi. Heatheri juures oli siis järgmine kamp: mina, Katy, Leah, Preston, Maher, Juan, Hayder ja Joe Mingil hetkel ma ei tea mis põhjusel läksime Golden Tulipi juurde et diskole minna. Mul polnud aimugi, et seal disko on. Sisse meid igatahes ei lastud ma ei tea miks. Siis üritasime teisest uksest sisse saada, sealt ka ei saanud ja keegi hakkas peaaegu turvamehega seal kaklema. Hakkasime siis Heatheri juurde tagasi minema kui Katy otsustas, et meie läheme nüüd koju. Läksime siis, jõudsime municipaliti juurde kui politseiauto meid kinni pidas ja dokumente hakaks kontrollima. Ega nad päris politseinikud vist ei olnud kuna neidl olid tavariided seljas ja politseimärk politseiauto peal oli ka feik. Aga kuna me ei tahtnud mingit jama endale tekitada, siis läksime nende mänguga kaasa. Nad veits tõrelesid seal meiega, et me dokumente kaasas ei kanna ja siis veel midagai ja lasid meid minema.
02.06
Magasin täie raha eest ja ärkasin kell kaks. Leah ei olnud veel tööle läinud, nii et veetsin temaga aega. Kui ta lahkus, siis tegin pesu ja hommiku/lõunasöögi. Mingi hetk tuli Leah tagasi, istusime rõdu peal ja rääkisime juttu. Siis kui Katy ka lõpuks tuli läksime kolmekesi poolpartyle. Sinna saamine oli eriline fiasko kuna taksojuht viis meid km 11 asemel km12 juurde. Nii et pidime tagasi sõitma, siis otsisime maja tükk aega. Helistasime Joele, Hayderile, Juanile ja üritasime juhendeid saada. See tunudus võimatu missioonina. Kuidagi ime läbi saime siiski mingid kohas kokku leppida, kuhu Hayder järele tuli meile. See olukord oli üsna tore: kolm heledat tüdrukut pimedas Sidi Mansouris tee ääres. Õnneks tuli Hayder üsna kähku ja juhatas meid maja juurde. Seal saime palju süüa, seal saab alati palju süüa, meid koheldakse seal nagu kuninga kasse. Seekord tõi Juan meile Mehhikost tequilat ka. See nägi nii fancy välja, et ma mõtelesin karbi ja pudeli järgi, et tegu on viskiga vms. Jook pidi suurepärase kvaliteedega olema nagu Juan ja Joe mulle kinnitasid. Loomulikult käisime ujumas ka, alguses vabatahlikult ja pärast sunniviisiliselt. Kuskil 10ne ajal äkki tuli Heather ka sinna. Tema oligi see, kes minu ja Katy rätikutega basseni lükkas. Kuna kõik rätikud olid kasutuses, meid oli seal kuskil 13-14 äkki, siis võtsime Katyga voodilinad kasutusse rätikute asemel. Kella kahe ajal hakkasime ära tulema sest et Katy ja Leah pidid hommikul tööd tegema.
03.06
Ärkasin 11 ajal, täielik win. Kahe ajal läksime Prestoni, Leahi, Maheri ja tema sõbraga Chaffari.Olime rannas, üritasin ennast pruunistada, käisime ujumas, lõdisesime tuule käes, üritasin veel pruunistuda, otsisime meeleheitlukult WC-d ja olime niisama ägedad. Koju tagasi jõudsime seitsme ajal ja siis saabus Sofien koos meie uue EP Alexiga. Ta on meessoost, hiinlane ja siin sama projektiga, millega Leah. Vedasin kohe mõlemad hiinlased endaga Promogrosse kaasa toidushoppingut tegema kuna olukord külmkapis oli üsna kurb. Kui me tagasi jõudsime, siis oli Katy ka kodus ja rääkis et oli mu stalkerit jälle kohanud. Ta kohtas teda eile õhtul ka tänaval juhuslikult ja tahtis mu nr saada, kuna ma olevat tema oma ära kaotanud. Tegelikult ma lihtsalt ignon teda. Siis nüüd täna oli ta meie maja juures olnud ja tahtis Katyga kaasa tulla koju, et mind näha. Õnneks sai Katy temast lahti. Ta muutub päris creepyks juba. Selline tunne, et ta paneb varsti Radio Sfaxi juurde telklaagri püsti. Pärast pesu hakkas pihta cookingfest ja ma tegin kohe mitmeks päevaks süüa. Ah ja mul on päevitusrandid, mis on ainult positiivne.
No comments:
Post a Comment