12.03
Hommikul oli töö juures üsna huvitav jälle selle nädalavahetuse vihmasaju pärast. STTC kontorid kõik ujutasid ja nendepoolne koridor oli ka vett täis. Lisaks käis kogu majas mitu korda elekter ära ja ikka nii, et tuled kustu ja arvuti kinni. Tööl olime Camillega kahekesi, kuna Chiheb on Maltal. Pärast tööd läksin kohvikusse My Way, et seal Caro, Katy ja Caro uute sõpradega kokku saada. Olime veits seal ja siis läksime Caroga tema tundi kaasa. Teel sinna käisime läbi croisanteeriest, kuna mul kõht väga tühi. Caro esmaspäevane klass toimub kellegi kontoris ja seal on viis inimest – 4 õpivad inseneriks ja üks geoloogiat. Enne kontorisse minemist oli veel väike kõrvalpõige Fontanasse, et ma saaks kohvi osta. Ma avastasin, et Cappucino Fontana on nagu Eestis CoffeeIn kohvid – vahukoorega ja puha. Täna oli kohal 2 õpilast viiest nii et otsustasime hoopis kohvikusse viia tunni. Muidu Katy pidi neile täna Uus-Meremaast rääkima. Seal oli meid kokku kuus – mina, Katy, Caro, Khadija ja 2 õpilast. Ühe nimi oli Mohhamed ja teise nime ei mäleta. Ja kumbi neist oli Liibanonist pärit. Alguses pidime Cafe Terrassi minema, aga kuna Khadija praktiliselt elab seal, siis läksime hoopis Feelingusse. Uus koht minu jaoks ja nägi üsna hea välja. Kohvikus olime poole üheksani ja rääkisime poistega inglise keelt, et nad harjutada saaks. Üheksa ajal tulime Katyga koju, tegime teed, Katy tegi omale pastat ja mina koristasin. Õhtusöögiks oli õun. Väga bueno. Poole kümne ajal jõudis Preston ka kohale. Täna sai ka selgeks, et Katy on meil Blondide kuninganna. Harshita rääkis, et ta sõbrad sõjaväes olid triikraua peal vett soojendanud öösel, aga Katy ei jaganud üldse matsu välja. Inglise keeles on Iron nii triikraud kui ka raud, nii et ta mõtles, et lihtsalt hoiad rauatükki käes ja siis vesi läheb kuumaks :D Edasi hakkas meil keeleõppimine – Katy araabia keelt ja mina prantsuse. Muidu ta juba vaikselt kirjutab araabia tähti meil siin ja üldse on tal keelte peale annet
· Meil on gaas otsas jälle.
· Igas araabiariigis on erinev keel. Kirjakeel on ühine, aga kõnekeel mitte. Rääkides on araabia keeles ja tuneesia araabia keeles täiesti erinevad sõnad.
13.03
Hommikul pidin jälle Harshitale nõunikku mängima riiete osas. Ja ma jäin selle pärast tööle hiljaks. No ma jään muidu ka pidevalt hiljaks. Jõle kahtlane. Ärkan 10 min varem, et mitte hiljaks jääda ja ikka jään sama palju hiljaks. Täna oli soe väljas päikse käes. Woop-woop. Nii et nüüd on siin selline olukord, kus majas sees on külmem kui väljas. Vähemalt täna töö juures oli küll nii, ilmselt selle pärast, et üks aken oli pool päeva lahti. Pärast tööd läksin Cafe Terrassi, kus sain Caroga kokku ja siis läksime MySMoothisse. Seal oli meie uus trainee – Alexandra Rumeeniast. Tegelikult ta hakkab tööle Tunises ja tuli siia lihtsalt mingit paberimajandust ajama. Hästi tore tüdruk on. Ja ma olen muidu Estonian Barbie. Kuskil poole seitsme ajal jõudsin koju ja nägin, et meil pole endiselt uut gaasi. Ehk siis dušši all saame käia, aga süüa ei saa teha. Õnneks mul on hästi püss puhur, nii et ma sain endal juustu leiva peal veits sulatada ja natukenegi sooja sööki saada. Täna ma reaalselt vahtisin tund aega lakke ja mõtlesin elu üle järele. Kahjuks väga kaugele ei jõudnud. Harshita meil läks täna siis Shema õe pruudipeole minu riideid näitama. Preston oli ka kuhugi kadunud ja Katy oli Shema vennaga õhtustamas. Tegelikult pidi Alexandra täna siia tulema, aga kuna ma olin Zoega kahekesi, siis ütlesin Assilile, et parem homme.
14.03
Töö juures oli üsna huvitav hommikupoolik kuna elekter käis pidevalt ära. STTC poolel parandati mingit asja ja siis klõpsutati korkidega. Kokku käis mul elekter 4 tunni jooksul 13 korda ära (jepp, ma lugesin), nii et töö tegemine oli üsna huvitav. Vahepeal ma isegi ei vaevunud arvutit uuesti käima panna, kuna järgmise klõpsutusega lülitub see niikuinii välja. Selle asemel õppisin hoopis prantsuse keelt. Kella ühe ajal tuli elekter jäädavalt tagasi. Pärast tööd on ostsin MySmoothiest apelsinimahla ja läksin medinas asuvasse vanasse kohvikusse. Asi nägi üsna huvitav välja, kahju, et ma seal pilte ei teinud. Olime seal paari inimesega, ka Alexandraga. Kui me sealt lahkusime, siis ma suutsin oma pea vastu madalat uksepiita (see oli kivist) ära lüüa. Eks ole, miks ka mitte, teekski vahepeal tsirkust. Sealt edasi läksin Carrefouri ja siis koju. Õhtul harjutasin veel Prestoniga prantsuse keelt ja tegin oma suppi (kuskil 10 ajal). Emm Harshita ja Katy olid Shema õe pulma teisel päeval. Siin on kolm pulmapidu – pruudile, peiule ja mõlemale. Aaa mida ma veel tegin oli Harshitale soeng – ja kõik kiitsid seda. Skoor. See õhtu on üsna suur blurr.
· Õunad tulevad Itaaliast (Süd-Tirol) ja banaanid Ecuadorist.
Meie hommikune vaade
15.03
Täna tuli Chiheb tagasi. Kuna mul saab lõhn kohe otsa siis ma palusin tal endale uus lõhn tuua Maltalt ja pärast maksan tagasi. Minu DKNY ega üldse DKNY lõhnu siin ei müüda. Pistis siis mulle selle lõhna kätte ja ma olin loomulikult sillas. Täna oli muidu jälle see päev, kus anname Piretile hästi erinevad ülesanded samal ajal ja siis küsime, et kas asi tehtud. Õhtul oli plaan Katy taksojuhi perega õhtustama minna. Teema oli siis selles, et kui Katy ükspäev taksoga sõitis, siis taksojuht kutsus ta lampi enda perega õhtustama. Ma rääkisin Chihebile ka loo ära ja üritas mind veenda, et see on ikka väga paha mõte ja ma ei peaks minema. Lõpuks leppisime kokku, et ma ütlen talle oma asukoha, et ta teaks vähemalt kus ma viibin. Krabasin MySmoothiest apelsinimahla ja sain Katyga Fontana ees kokku. Algselt pidime Terrassi ees kokku saama, aga kuidagi suutis Katy ära eksida ja hoopis Fontana ees lõpetada. Kell kuus olime Carrefouri ees ja ootasime taksojuhti. Olukord oli üsna randoomne. Me mõtlesime, et peaks tegema sildi: Will come to your house for food ja siis lihtsalt mingi suvalise taksojuhiga kaasa minema. Õige taksojuht ilmus siiski kohale, sõitsime paarsada meetrit ja peatusime. Taksojuht läks medinasse kala ostma ja me kahekesi jäime autosse istuma. Üliveider jälle….. Kodu asus tal kaugel Route de Tunise juures. Farfar away. Õhtusöögil oli ta pere: naine, 12 aastane ja 21 aastase tütred ja poeg. Poeg on kunstnik tal ja tegeleb sisekujundusega. Poja sõber oli ka veel. Araabia maades on selline komme, et kui sind kutsutakse õhtusöögile, siis külaliste saabudes hakatakse alles süüa tegema. Me jõudsime sinna umbes poole seitsme ajal ja sööma hakkasime kuskil kaheksa. Enne veel käisime kooke ostmas. Õhtusöögiks oli kusskuss kalaga. Siin on üks kala, mis mulle täiega maitseb, ma nime ei mäleta, aga see on väga hea. Ja ma nägin esimest korda kuidas kusskussi tehakse. Tuleb panna soola, õli ja vett. Ja seda aurutatakse, mitte ei keedeta. Ja oma värvuse saab see vedelikust, milles kala keedetakse. Kusskuss oli ülivürtsikas nagu alati, nii et mulle tehti specail portsjon. Toitu tõsteti ette jälle kolme inimese jagu. Pärast ennast punni söömist tuli tee round. Siis suundusime elutuppa telekat vaatama. Seal toimus puuvilja round, siis pähkli-sihvka round, siis uuesti teeround. Kuskil veerand kaksteist oli kohvi ja koogi aeg. Jepp see on siin normaalne, et öösel kohvi juuakse. Muidu ma nägin pereema palvetamist ka pealt. Keeruline värk tundub; juba selle pärast, et igal palvusel on oma tekst, mida ütlema peab. Keskööks olime kodus ja enne veel andsime lubaduse et läheme tagasi kui perepoeg pitsat küpsetama hakkab. Kodus ometi magama ei läinud, vaid asusime hoopis Katy ja Harshitaga jutustama. Magama sain poole ühe kahe ajal.
16.03
Täna hommikul oli liiklus kohe kuidagi eriti tihe, ma kohe imestasin. Keset päeva ma sain teada, et asja põhjus oli see, et president on Sfaxis. Keskpäeval oli linnas kohutav liiklus, nii et 10 min sõidu asemel tuli mu boss tund aega linnast tööle tagasi. President käis meil üle tee asuva keemiatehasega tutvumas, seda tahetakse kinni panna, ja Sfaxi lennujaamas uusi liine avamas. Ma rääkisin Chihebile, et me läheme homme bussiga Djerbale ja ta ei tahtnud seda väga uskuda, kuna see bussisõit on väga pikk. Ossema reaktsioon oli veel parem: ma ütlesin naljaga, et ma ei ela seda sõitu üle ja ta lubas, et tuleb kindlasti mu matustele. Linnas sain Golden Tulipi ees Harshitaga kokku, et minna talle kleiti ostma. See olemas sattusime täiesti juhuslikult kokku Katy ja Meheriga, nad olid just homseks hotelli ära bronninud. Edasi saime juhuslikult kokku paari aiesecariga. Täna on see tore päev, kus Tunisianaga saab palju boonust ehk siis ma laadisin 10 dinaari ja sain 20 dinaari boonust ehk siis kokku 30 dinaari. Superdiil! Kodus tegin süüa, ajasime juttu ja olin toetajasgrupp Katyle ja Harshitale, kes läksid Shema õe pulma. Samal ajal kirjutasin ka vahelduva eduga blogi. Õhtul jõudsin veel AIESECi asjadega tegelda, pesemas käia ja piffidega Skypes jutustada. Magama sain jälle liiga hilja arvestades seada, et homme on kell kuus ärasõit.
Hiinas käiakse pulmas teksadega. Zoe oli väga üllatunud kui kuulis, et Tuneesia pulmas kannavad külalised viisakaid/ilusaid riideid. Samas ta käib pulmades lihtsalt söögi pärast ka (ta enda sõnad).
17.03
Hommikul tõusime kell 6 kuna vahepeal tuli otsus, et hakkame hoopis kell 7 liikuma. Sellest hoolimata helistas Meher enne poolt seitset, et on 10 min pärast kohal. Meil hakkas siis fissa-fissa (seda ei kirjutata kindlasti nii, aga tähendab kiiresti-kiiresti). Lõpuks jõudis ta kohale siiski seitsme ajal ja enne Sfaxist lahkumist käisime veel fitayarit söömas. Sfaxist hakkasime liikuma kella 8 ajal äkki. Mingis suvalises linnakeses tegime peatuse, et Harshita saaks pilti teha. Mina, Katy ja Preston jäime autosse. Ja oi mis kogemuse ta sellest sai. Nimelt seal kuju juures oli paljas eneserahuldamisega tegelev mees. Harshita tuli autosse tagasi pokerface peas ja ise šokis ning rääkis, mis oli juhtunud. Me hakkasime muidugi kõik naerma selle peale. Üsna sürr lugu, eriti kui arvestada fakti, mis kultuuris me siin elame. Edasi jätkus sõit paremini ja mida lõuna poole seda enam tuli ka loodust. Ma olin kohe imestunud kui roheline võib Tuneesia olla ja kohati meenutas isegi Eestit kui palmid välja arvata. Lisaks on lõuna pool ka künklikum nii et Katy sai ennast kodusemalt tunda. Ta ütles, et tasane maastik hirmutab teda. Uus –Meremaa on mägine ja ta on harjunud mägede järgi orienteeruma. Pikem peatus tuli meil Gabesis, kus alguses ootasime tükk aega Meheri sõpra, kes siis lõpuks kohale tuli. Siis passisime veel sada aastat mingil teadmata põhjusel. Siis sõitsime natuke edasi ja jälle tagasi ja edasi ja tagasi ja edasi ja tagasi… meil tekkis juba küsimus, et kas me üldse kunagi Djerbale jõuame, sest praeguse tempo juures seda küll ei juhtu. Õnneks siis hakkas asi liikuma ja käisime mingis oaasi (Gabesis on palmioaas ja see on kuulus datlite poolest) serval asuvaks kohvikus apelsinimahla joomas. Seal suutis Preston Meheri mahla niimoodi ümber ajada, et sellest enamus läks ilusti Meheri iPhone ja autovõtmete ja mälupulga peale. Hea töö kahtlemata! Õnneks tunduvad kõik asjad töötavat.
Kohvik
Laste mänguväljak
Kohviku kõrvale ehitati mingit asja, kus me siis poseerimas käisime
Mahla joomine
Edasi käisime mingis muuseum-loomaajas. See oli veider kombinatsioon topistest ja elusloomadest. Loomaaias olid kaamelid, erinevad linnud, kaljukitsed, ahvid, šaakalid, krokodillid ja veel elukaid. Kõige märkimisväärsemad olid ilmselt kanad ja kuked. Jepp, paabulinnu ja mingi ahvilise vahel puuris olid kanad. Pärast seda veidrat institutsiooni ostsime kohaliku kuulsat datlimahla. See pidavat midagi õlle sarnast olema, aga ma küll sellest aru ei saanud. Datlitest pressitakse mahl välja ja jäetakse päikse kätte ja nii ta siis käärib seal. Sõit kulges edasi kõrvetava päikse all ja Djerbasse minema praami juures ootas meid pikk saba. Õnneks oli seal umbes 4 paati korraga töös ja vahemaa üsna väike, nii et kaua ei pidanudki ootama. Praamisõit ise oli kuskil 15 min võib olla. Djerbal suutsime esimese ära eksida ning pärast Harshita särgiostu ja muuseumisse minemise mõtte mahalaitmist otsustasime hotelli suunduda. Mul ja Katyl oli kindel plaan päikest võtta, kahjuks aga ei tulnud sellest täna midagi välja. Hotelli leidmine oli ka üsna omaette katsumus, kuna meid juhatati pidevalt erinevasse kohta. Sealon kõik hotellid turistitsoonis, aga ikka oli seda keeruline leida. Lõpuks ta siis ilmus meie ette ja nägi üsna kobe välja. Kolm tärni ja ööbimine õhtu ning hommikusöögiga oli 30 dinaari.
Teel praamile tore poseeriv politseionu
Lahkume mandrilt
Hotell
Tuba pidi olema meil kolmele inimesele aga sinna minnas avastasime, et ka 5 inimest saaks vabalt tuppa ära toppida. Muide tuba oli kahekorruseline – alla suur voodi (tegelt kokku lükatud 2 voodit) ja trepist üles minnes veel 2 voodit. Meie Katyga paiknesime all ja Harshita tahtis üleval olla. Toimus kiire riietevahetus ja siis läksime sisebasseini ujuma. Üsna tore oli. Harshita kandis muidu esimest korda bikiine. Võin noh ülemist osa, sest ta keeldus oma põlvini pükse jalast võtmast. Seal liitus meiega ka Bogdan (Sousse EP). Pärast ligunemist läksime tuppa õhtusöögiks valmistuma. Sel ajal tuli ka Meheri sõber Gabesist meile külla. Õhtusöök oli rootsi laud, nii et ma õgisin ikka täie raha eest. Pärast aga oli üliväsinud nii et kui teised otsustasid klubi otsima minna jäin mina magama. Nad küll üritasin mind üles peksta, aga eii. Ma lihtsalt ei jõudnud/suutnud/tahtnud – ainuke mida ma teha tahtsin oli magamine. See meenutas mulle veist minu-Dagny-Nele suvetripi ajal Saksamaal mu 20 minutilist hommikuni kestvat power-napi :D Kuskil kolme ajal tuli rahvas tagasi nii et ajasin ennast püsti et hambad ära pesta ja läksin tagasi magama.
18.03
Hommikul ärkasin kaheksa ajal koputuse peale ja Preston ütles, et lähme sööma. Meie teada pidi olema hommikusöök kella 10ni, aga ju siis mitte. Tegime jälle fisafisa ja läksime alla sööma. Posid muidu ootasid meid üleval. Nooh jah. Hommikusöögi ajal sai jälle õgida. Pärast seda läksime kiiresti Katyga riideid vahetama, et randa minna. Preston ja Bogdan liitusid ka meiega. Randa jõudnud otsustasime siiski hotelli basseini juurde minna kuna rand oli hetkel üsna kole. Meie oleme siin enne hooaega ja paljud asjad ei ole nii nagu peaks hooajal olema. Nii ka see rand on ilmselt suvel kordades ilusam. Olime päikse käes kuskil 1-1,5h, aga kahjuks olen ma endiselt sama valge. Või noh nägu on endiselt pruunim nagu mul oleks kilo jumestuskreemi näos ja nüüd õlad ka veits. Aga kael on täiesti valge nii et üldpilt minust on üsna koomiline. Enne ära minekut veel kiire dušš ja tuletõrjesignaali kuulamine (see võis olla ka signaal, et kobige minema) ja kella ühe ajal läksime minema suunaks pealinn, Houmk Souk.
Hommikusöök
Vaade päevitamise ajal
Vaade rõdult
Meie tuba. Ilus trepike ülemisele korrusele on ka näha.
Seal vaatasime mingit kindlust ja imetlesime keraamikat. Nii palju ilusaid savinõusid et lihtsalt kohutav. Nii ilusad ja nii palju ja nii värvilised. Ma kujutan ette, et mu täditütar Kaisa oleks seal väga õnnelik neid nähes ja tahaks kõik kokku osta :D Houmk Soukis jätsime Bogdaniga hüvasti, ta läheb ise bussiga Sousse. Meie suundusime vaatama Aafrika vanimat sünagoogi, Djrba on siin kuulus ka selle poolest, et siin on Tuneesia juudid kokku kogunenud ja siin pidavat olema ka üks vanimaid toorasid. Enne kohale jõudmist suutiime muidugi jälle veist ekselda. Kuna 2002 tehti sünagoogile rünnak, siis nüüd oli seal päris karm kontroll. Püssidega mehed, turvaväravad, passikontoroll. Sünagoogi sisenedes kontrollitu üle meie riietus (ma sidusin endale salli ümber, kuna püksid ülevalpool põlve) ja anti mütsid pähe. See oli mu esimene kord sünagoogis ja see tundus palju toredam kui kirikud. Asi võis olla ka muidugi selles, et see konkreetne sünagoog oli eriti värviline. Heebrea keel on selline, et seal tahvleid vaadates tekkis tahtmine need ümber keerata kuna oli tunne, et need on tagurpidi.
Kindluse juures
Degusteerimine Houmk Soukis
Sünagoog
Suvaline kaamel
Kõige suurem pott ever
Õhtustamise aeg
10 km Sfaxi
Kodus aga ei saanud ometi veel magama minna, vaid oli enne vaja tuhat asjatoimetust ära teha. Täna oli ka tähtaeg konverentsile TuLDS kandideerimiseks. Kuna ma jõudsin koju liiga hilja, siis ei saanud enam regada. Õnneks aga lubas Fathi läbi Caro saadetud sõnumi, et ta ajab asju korda MCga. Muidu magama heitsin 1:20, ma vaatasin täpselt järgi.
19.03
5,5 tundi und tuli ära jälle. Jeppjepp. Tööle jõudsin edukalt enne Chihebi ja Camillel on puhkus, nii et teda täna pole. Muidu meie maja juures asuv prügikast on sujuvalt lainetavaks prügimereks muutunud. Tööl olin üliunine, isegi kohvi ei aidanud. Kui ma oma Djerba reisist Chihebile rääkisin ja sellest et meil kulus terve igavik Sfaxi jõudmiseks, siis ta küsis kohe üle, et kas ma olen kindel, et ma Djerbal käisin ja mitte Liibüas. Lõuna ajal sain Yecinelt teada, et ma ikka saan konverentsile minna. Kolm inimest olid minu pärast OC ja MC-ga rääkinud – Yecine, Alaa ja Fathi. Päris VIP tunne :D Päev ise läks õnneks tegutsedes üsna kiiresti ja minema sain poole kuue ajal. Homme on vabariigi aastapäev siin nii et peaks olema vaba päev. Mul oli üllatus üsna suur kui Chiheb ütles, et homme näeme. Pärast veidikest rääkimist selgus siiski, et ei näe ka. Nimelt muidu ongi vaba päev, aga tema töötab ikka kuna meie partneritel on homme tavaline tööpäev. Mina aga homme tööle ei lähe sest „ I think you need to sleep“ nagu mul ülemus ütles :D Linnas sattusin jälle juhuslikult kokku selle tüübiga, kes minuga eelmisel nädalal rääkima hakkas. No ja nüüd siis jälle sama lugu. Luiskasin talle, et lähen saan sõpradega kokku MySmoothie kohvikus, et temast minema pääseda. Minus on mingi viisakusegeen, aga ma ei suuda neile siin otse näkku öelda, et jätke mind rahule. Võtsin siis oma kohvi ja hakkasin Carrefouri poole kõndima. Teel sinna tulid mulle vastu mingid väiksed poisid. Üks neist otsustas, et tahab mu kohvi endale saada. Ma siis kõndisin kui ta tuli ja hakkas topis peale näitama ja üritas seda mul käest ära võtta, tõstsin topsi pea kohale, aga ta jätkas minuga kaasa kõndimist ja üritas hüpates siis seda kätte saada. Siis aga loobus ja otsustas, et parim lahendus asjale on mind lompi lükata. Õnneks oli ta piisavalt väike ja nõrk, et ma siiski lombis ei maandunud. Seisin seal siis nattuke hämmeldunult ja kõndisin edasi. Mis siin ikka teha! Carrefourist vajalik olemas asusin kodupoole teele ja käisin läbi ka ühest poekesest, kus kohast soetasin endale kollase küünelaki. Koju jõudsin seitse läbi ja parajasti olid köögis Harshita ja Katy, nii et järgmised poolteist tundi ajasime tüdrukutejuttu, tegelesime gossipiga ja nõuandmiskeskusena. Siis tuli Meher Katyle raha tooma ja nad läksid koos Harshitaga kohvikusse. Kuna meil puudub elektripirn nii köögis, elutoas, koridoris kui ka Katy/Zoe toas +mul on vett vaja siis nad käivad poest ka läbi. Loodetavasti, kuna meil on neid pirne vaja ja mul on vett vaja. Ma sain ka teada, et Sahara bussireis (150 dinaari) on ära jäetud ja kui me saame 6 inimest kokku siis saame 220 dinaari eest 4x4 autoga minna. Kallis ta ole, aga Sahara ikkagi…Õhtul ei olnud mul üldse kõht tühi, aga igaks juhuks sõin, et mitte öösel tühja kõhuga olla. Osa ajast kulus veel blogi täiendamisele, piltide sortimisele, pesemisele ja AIESECi asjadega tegelemisele.
20.03
Ilusat Tuneesia iseseisvuspäeva!
Tänu AIESECile tuli meelde jälle vana hea kooliaeg, kus sai öö läbi õppimist tehtud. Nii ka siis seekord – mu avaldus sai valmis ja ära saadetud 6:10 hommikul. Nüüd saab siis lõpuks magama minna.
Ärkasin ühe ajal, siis kahe ajal ja lõpuks kell kolm ajasin ennast püsti. Alustasin kohe koristamisega ja poole nelja ajal tuli ka hommikusöök. Koristamine kestis mul hoogsalt kuni kella viieni. Zoe osutas ka oma abikäe ja koristas rõdu. Ta enda tuba ei pidanud vajalikuks koristada, kuna see on „väga korras ja puhas“. Minu ülimalt üllatunud ilme teda ei häirinud. Vihjeks siis, et tuba näeb välja üsna kohutav. Harshita ilmus koju täpselt siis kui koristamine läbi. Ajasime siis veits tähtsat juttu ja ma läksin poodi. Käisin läbi Fontanast et üks kohvi võtta ja siis Carrefouri. Tänavad on harjumatult tühjad ja liiklus harjumatult talutav ehk siis pidevalt ei ole tunnet, et keegi ajab su kohe alla. Carefouris käisin ka üleval riietepoes ja seal oli täpselt nii, et „tahaks….tahaks…..tahaks….oooo…täiega tahaks“. Kahjuks pole vaja hetkel uusi kotte ega riideid. Aga täiega tahaks, sest nii ilusad olid. Kingi on mul küll vaja, neid madalaid baleriinasid. Siin muidu enamik naissoo esindajaid käivad baleriinadega. Kodus tagasi olin enne kaheksat. Ja hakkasin prantsuse keelt õppima. Vahepeal tegin süüa ja Harshita läks Meheriga kokku saama, et Sahara asju arutada. Nüüd on asjad nii kaugele jõudnud, et läheme hoopis kolmekesi ja 220 dinaari läheb maksma. Õhtul tegelesin veel blogiga.
No comments:
Post a Comment